[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saati
I. ‹postp› [elat] saadik a. (kohaliselt, ruumiliselt kuni millenigi). Ta seisis põlvist, rinnust, niuetest saati vees. Siin on hein püksivärvlist saati. Vanamehel särk peaaegu põlvist saati. Küün oli poolest saati 'pooleldi' heinu täis. Sa ju meil poolest saati 'pooleldi' oma inimene. *Lähme tekile, küll siis näitan teile kõik saared, laiud ja leetseljakud kas või Naissaarest saati. H. Sergo. b. (ajaliselt millestki peale, alates). Sajab juba hommikust, eilsest saati. Ta on jaanipäevast, sügisest saati ilma tööta. Ehitus käib 1993. aastast saati. Ta on juba lapsest, lapsepõlvest, poisikesest saati maatööd teinud. Me oleme koolipõlvest saati tuttavad. Tunnen teda Tartu-päevist saati. Tüdruk on sündimisest saati pime. Mis ajast saati te riius olete? See tava esineb siin juba isaisadest, iidsetest aegadest saati. Minu õppeaeg on poolest saati läbi 'poole peal'.
II. ‹adv› liiati(gi), saadik; pealegi. Ta ei julgenud seda endalegi tunnistada, saati siis veel teisele rääkida. Hobune komistab neljal jalal, saati siis inimene. Selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemale. See raamat peaks kõigile huvi pakkuma, saati veel sinule. Siin on valgeski ohtlik liikuda, saati veel pimedas. *„Ära kiida päeva enne õhtut,” manitses ätt. „Saati kui veel mõisaminek..” M. Metsanurk.
Omaette tähendusega liitsõnad: sestsaati