[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saag ‹sae, saagi 21› ‹s›
puidu, metalli vm. materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v. seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht. Sae leht, pea, hambad. Terav, nüri saag. Otsehammastega, kaldhammastega saag. Puu langetatakse sae ja kirvega. Oskamatus käes kipub saag viltu minema ja kinni jääma. Viili saag teravaks! Saagi tuleb vahetevahel räsada, s. t. saehambaid kahele poole painutada. Lajatasid kirvehoobid, sahisesid saed. Saeme nii, et saag vingub. Poiss hakkab juba sae otsa 'saagimisel abiliseks' kõlbama. Lõikab närve nagu saega. *On terved metsad sae all [= neid saetakse maha].. E. Hiir.
▷ Liitsõnad: aia|saag, augu|saag, elektri|saag, hõõrd|saag, jõhv|saag, kahemehe|saag, kapp|saag, ketas|saag, kreis|saag, käsi|saag, laua|saag, leht|saag, lint|saag, mootor|saag, nurga|saag, ora|saag, otsamis|saag, puidu|saag, puusepa|saag, raam|saag, raua|saag, roog|saag, sindli|saag, suur|saag, tappimis|saag, tikk|saag, uurde|saag, vibu|saag, vineeri|saag, vuks|saag, väike|saag, ühemehesaag.