[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sülitama ‹37›
sülgama
1. suust sülge vm. välja laskma. Vanamees sülitas läraka maha. Köhis ja sülitas lumele, teeservale, süljetopsi, üle paadiääre. Meremees sülitas laias kaares. Poiss lirtsas sülitada läbi hammaste, hammaste vahelt. Ei lausunud midagi, sülitas üksnes korra pahaselt. Vihane eit sülitas vastasele näkku. Kopsuhaige köhib ja sülitab verd. Prõgistati päevalilleseemneid ja sülitati kestad tänavale. Sülitas koni suust põrandale. Kinnitas vihmaussi õnge otsa ja sülitas sellele peale (uskumus, et siis kala paremini näkkab). Töömees sülitab pihku (et käte võte paremini püsiks). ja haarab labida. Sülita kolm korda üle vasaku õla! (rahvauskumuses). Kes pudelist maitses, see sülitas. Korraldust kuuldes mehed vandusid ja sülitasid. „Ptüi!” sülitas Karl vihaselt. Tuld sülitavad draakonid.
2. piltl (hrl. asjade, elutu looduse kohta:) midagi endast välja paiskama. Suurtükid, kuulipildujad, püssid sülitasid tapvat tuld. Tank hakkas vastase positsioonidele oma kahuritest tuld sülitama. Püstolid paukusid ja sülitasid tulist tina. Positsiooni iga laskepesa sülitas surma. Vulkaan sülitas tuld, tuhka ja kive. *Pikad madulõugega lõppevad katuserennid sülitasid vihmavett tõrde.. A. Saareste (tlk). *Midagi polnud näha, ainult mudane vesi virvendas ja sülitas mullisid.. V. Saar.
3. kõnek millestki (v. kellestki) mitte hoolima, millestki mitte välja tegema, millelegi käega lööma. Ta sülitab seadustele ja eeskirjadele. Sülitas kõigile nõuannetele ja toimis omapead. Ulja mehena sülitas varitsevatele hädaohtudele. Sülitage nende kuulujuttude peale! Sülitasin kõigele ja tulin tulema. Tulen ise ka toime, sülitan teie peale. *„Ma olen alati su varanduse peale sülitanud!” karjatas Josef.. L. Remmelgas (tlk).

[kellelegi] näkku sülitama vt nägu

tuld (ja tõrva) sülitama vt tuli

välja sülitama

1. suust sülitades järsku, hooga midagi välja laskma. Sülitas välja suhu valgunud sülje, röga, vere. Loputas suud ja sülitas vee välja. Poisid sülitasid kirsikivid, päevalilleseemnete kestad välja. | piltl. *Nüüd peab iga mees enese rakmeisse seadma, muidu sülitab ühiskond su enesest välja nagu sõkla. R. Janno.
2. piltl midagi välja paiskama, välja laskma, sülitama (2. täh.) Vabrikute korstnad sülitavad välja suitsu ja tahma. *.. väike värav sülitas järjest uusi salku välja. A. Sang (tlk).