[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rästas ‹rästa 19› ‹s›

1. zool maas hüpates kulgev enamasti pruuni ja halli sulestiku ning pika sabaga lind (Turdus). Rästas laulab. Sügiseti on laidudel palju rästaid. Võrguga kaitsti marjapõõsaid rästaste eest.
▷ Liitsõnad: hall|rästas, hobu|rästas, kadaka|rästas, laulu|rästas, must|rästas, pask|rästas, vainurästas.
2. kõnek kuldnokk, musträstas (2. täh.) *Ja õuevärava juures näitab Juhan kui laps rästa kasti poole, mille kõrval rästas parajasti kõige pääle lustiliselt vilistab.. R. Roht.
▷ Liitsõnad: künnirästas.