[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

romantik ‹-u 2› ‹s›

1. romantismi poolehoidja v. harrastaja. Romantikute stiil, rühmitus. Flaubert on katsetanud ka romantikuna. Romantikuil on ideaal sageli vastandatud argitegelikkusele.
▷ Liitsõnad: hilis|romantik, uusromantik.
2. romantiliselt meelestatud, unistustesse kalduv inimene. See mees on romantiku meelelaadiga, parandamatu romantik. Loomult, loomu poolest polnud ta romantik. *Hingelt romantik, ei suuda ta leppida palja tööga: ta tahab lugeda, mõtelda, tunda. R. Roht.