[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rokk ‹roka 22› ‹s›

1. (rukki)jahust ja külmast veest loomajook. Küna, ämber hobuste rokaga. Loomadele tehakse, lüüakse 'klopitakse', antakse rokka. Rokka lõid mehed puust mõlaga. Perenaisel käed, põll rokaga koos. Rokaga, roka peal üles kasvatatud vasikas. *Suksu hommikust heina krõmpsutab, rokka / lobrutab. H. Visnapuu.
▷ Liitsõnad: jahu|rokk, sea|rokk, vasikarokk.
2. jahukört toiduna v. (koos piimaga) hapendatud joogina. Rokka keetma. Soojal ajal joodi haput rokka. Kuidas kokk, nõnda rokk. Sügisel suured saiapätsid, kevadel kesine rokk. *Ema oli suure puuvaagnaga rukkijahuleeme lauale pannud ja nüüd asusid nad .. rokka helpima. E. Särgava. *Söö iga päev .. kartuleid ja kasta roka sisse, mis hamba all ragiseb! R. Sirge. || hlv vilets toit, lurr, lake. Söögiks oli mingi maitsetu rokk. Sellise roka eest ma rügama ei hakka.
▷ Liitsõnad: jahu|rokk, piimarokk.
3. mustus, räpp. Mis rokk siin põrandal on? Oled enda mingi rokaga määrinud. *Laud oli igasuguse rokaga üleni kaetud ja kärbsepilved seal peal. L. Tigane.

rokk ‹roki 21› ‹s›
1960. aastail tekkinud levimuusika liik; vastav seltskonnatants, rock. Intellektuaalne, raske rokk. Diskodel tantsiti peamiselt rokki. Ansambel mängis rokki ja kantrit.