[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

nard-i 21› ‹s

1. mõne Himaalajas kasvava healõhnalise palderjanitaolise rohttaime nimetus (hrl. Nardostachys jatamansi)
2. nendest taimedest saadav lõhnaaine ja -õli. *.. neli pikka suitsutuspanni, täidetud nardi, viiruki, kaneeli ja mirriga. Ori süütas põlema lõhnarohud. A. Saareste (tlk).

piparpipra 20› ‹s

1. bot vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper). Must, pikk, jaava pipar. Pipart kasvatatakse kuuma ja niiske kliimaga troopikamaades.
▷ Liitsõnad: beetli|pipar, nelk|pipar, vürtspipar.
2. mõne köögivilja- ja maitsetaime, näit. paprika (e. punapipra) v. tšillipipra kohta. Kasvatab punast pipart.
▷ Liitsõnad: magus|pipar, punapipar.
3. eelmiste viljad maitseainena. Must, valge, roheline pipar. Punane pipar. Cayenne'i pipar. Teraline, peenike pipar. Riputas supi peale, toidu sisse liiga palju pipart. Pane marinaadi paar tera pipart. Küüslaugu ja pipraga tugevasti vürtsitatud toit. Kurgiots on kibe nagu pipar. | piltl. Ta teeb mu elu piprast mõrumaks. Neis lugudes on mahlakust, parasjagu soola ja pipartki. *Selle peale võin ma pipart võtta [= kindel olla], et Saare Leili kõneleb tõtt.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: rosee|pipar, tera|pipar, vürtspipar.
4.liitsõna järelosanamõnes kodumaise rohttaime nimetuses
▷ Liitsõnad: mets|pipar, vesipipar.
5. kõnek ligipääsmatu, pirtsakas, uhke tütarlaps. Tüdruk on igavene pipar. *„See Liisu, see on sihuke minu sorti pipar,” ütles Ragne mõtlikult. T. Kallas.

puhmik-u 2› ‹s
ka bot rohttaime maapealsete võsude kogum. Tihe, hõre, laiuv, roomav puhmik. Tugevakasvulise puhmikuga taim. Kuldkanni kaunis puhmik. Aedmaasika, talivilja puhmikud. Priimulat paljundatakse puhmikut jagades.
▷ Liitsõnad: rohupuhmik.

puju11› ‹s
bot rohttaime v. poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia). Harilik puju kasvab umbrohuna. Koirohi ja estragon on ravitoimega pujud. Pujud poolkõrbe taimkattes. *Väike preili, vaeneke, sängis haige, peenike ja kuiv nagu puju.. A. Haava.
▷ Liitsõnad: kalju|puju, koi|puju, meri|puju, põld|puju, sidrun|puju, ussipuju.

rohu|latv
rohttaime tipp, ülaosa. Tuul liigutab rohulatvu.

rohu|seeme
rohttaime seeme; muruseeme. Koera karvadesse takerdunud rohuseemned. Rohuseeme külvati juunis.

stoolon-i, -it 2› ‹s
bot rohttaime pikenenud külgvõsu, mille abil taim vegetatiivselt paljuneb, võsund. Maapealne, maa-alune stoolon.

talve|haljas
bot (rohttaime kohta:) haljaid lehti ületalve säilitav. Meil on talvehaljad taimed uibuleht ja metspipar.

varsvarre, vart 35› ‹s

1. rohttaime maapealne tugiosa, mis hrl. kannab lehti ja õisi. Siberi karuputke, lehtselleri vars. Väänroosi varred tuleb talveks maha painutada. Roomava varrega karukold. Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Ronitaime pikk nõtke vars kinnitub tugede külge. Võilille torujat vart nimetatakse putkeks. Gerberal on varre otsas üksik suur õis. Tomatil pole varre küljes veel muud kui rohelised nubulad. Varrelt murtud roos. ||hrl. pl.(juur- ja mugulviljadel:) pealne. Suhkrupeedi lihavad varred. Öökülm võttis kartulil varred ära. Haaras vartest kinni ja tõmbas terve kartulipesa üles.
▷ Liitsõnad: herne|vars, kartuli|vars, lille|vars, lina|vars, maasika|vars, mustika|vars, porgandi|vars, putke|vars, roni|vars, seene|vars, sibula|vars, taimevars; peavars.
2. peenike toetav v. ühendav taimeosa, millega vili, leht v. õis kinnitub taime varrele (1. täh.), roots (1. a. täh.) Seemnealgme, paprikakauna vars. Vahtralehtede varred. Jõhvika õied asuvad pikkadel peenikestel vartel. Kokteiliklaasi kaunistuseks oli varrega kirss. Müüdi nii varrega kui varteta sõstraid. Enne töötlemist tuleb viinamarjad vartest puhastada.
▷ Liitsõnad: idu|vars, lehe|vars, marja|vars, pirni|vars, vilja|vars, õie|vars, õunavars.
3. tööriista vm. (tarbe)eseme küljes olev käepidemena toimiv (hrl. pikem) osa. Heegelnõela vars ja konks. Nuimikseri vars on eraldatav. Viiulipoogna, vihmavarju vars. Tegi haamrile sileda ja käepärase varre. Paneb luuale varre taha. Kirves on kindlalt varre otsas. Põrandahari kukkus varre otsast ära. Laskis hõbelusika varrele graveerida lapse nime. Hokikepp koosneb varrest ja labast. Lühikese varrega pann. Suur kõvera, pika varrega piip. Painutatava varrega mikrofon. *.. paiskas pinu ees maas vedeleva harksaha varre teise kohta. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aeru|vars, ahingu|vars, haamri|vars, hangu|vars, harja|vars, kirve|vars, kulbi|vars, kühvli|vars, labida|vars, lusika|vars, luua|vars, oda|vars, panni|vars, piibu|vars, piitsa|vars, pintsli|vars, reha|vars, sule|vars, tuuravars; keder|vars, kistavars.
4. miski funktsioonilt v. kujult vart (1., 2. täh.) meenutav. Auto klaasipuhasti vars. Ekskavaatori kopa vars. Uksesulguri varre ots. Pika varrega õngekonks. 16. saj. olid võtmed alati õõnsa varrega. Poolnoot koosneb peast ja varrest, täisnoot on varreta. || (selletaolise kehaosa kohta). Meriliilial võib olla kuni meetripikkune vars. Kummarloomade keha koosneb peekrikujulisest kerest ja elastsest varrest. *Silmad [vähil] on liitsilmad ja on paigutatud liikuvatele vartele, et vaateväli oleks avar. K. Põldmaa. || kõnek jalasäär v. käsivars. *.. keksib punapea oma peenikestel vartel ringi. O. Luts. *Oleks ju ka pidanud leppima, kui parem käsi ühes varrega õlani oleks maha võetud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ader|vars, kopa|vars, noodi|vars, noole|vars, putk|vars, tuti|vars, võtmevars; käe|vars, käsi|vars, küünar|vars, sääre|vars, õlavars; ninavars.
5. kõnek jalasäärt (vahel ka reit) v. käsivart kattev rõivaeseme osa. Varrega kalurisaapad, aluspüksid. Pika varrega kindad. *.. mustade kummikute varred ähvardavad lõhkeda prinkide sääremarjade ümber. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sukavars.
6.liitsõna järelosanaesineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kaste|vars, reinvars.

võrsumis|sõlm
bot rohttaime paksenenud koht, millest arenevad lisajuured ja külgvõrsed

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur