[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rohi ‹rohu, rohtu 32› ‹s›

1. kasut. mitmesuguste heintaimede üldnimetusena; rohttaimedest taimkate rohumaal. Kõrge, pikk, madal rohi. Noor, värske, mahlane, vana, koltunud rohi. Rohtu kasvanud väljak, teerada. Rohi tärkab, haljendab, närbub. Aasal kasvab tihe, lopsakas rohi. Rohi on nii hõre, et üks lible hõikab teist. Soe vihm paneb rohu haljendama. Põuast pruunikas, kõrbenud rohi. Kanapojad jooksid rohu sisse peitu. Rohu seest ei paista nad välja. Karjus astus läbi kastemärja rohu. Lapsed kitkuvad jänestele rohtu. Loomadele niideti lisasöödaks rohtu ette. Karjamaal lehmadele rohtu jätkub. Lambad napsavad tee ääres rohtu. Lapsed istuvad rohus, on rohu peal kõhuli. Enne ilmamuutust sööb kass, koer sagedasti rohtu. *Inimesed on tummad, mõni .. viskub näoli rohtu. See on sünnimaa pind. L. Promet. | piltl. Selle sündmuse peale on ammu rohi kasvanud 'sündmus on ammu ununenud v. unustatud'. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam [= alandlik]... V. Lattik. || umbrohi. Rohi kipub porganditaimi lämmatama. Rohtu täis vili. Kartulis, odras oli palju rohtu. Peenrad on rohtu läinud.
▷ Liitsõnad: kalda|rohi, karjamaa|rohi, kulu|rohi, kõrbe|rohi, maa|rohi, mere|rohi, metsa|rohi, niidu|rohi, preeria|rohi, ranna|rohi, stepirohi; taimenimedes hane|rohi, jooksja|rohi, kaetis|rohi, kare|rohi, kilbi|rohi, kirbu|rohi, koerapööri|rohi, kogeleja|rohi, koi|rohi, kold|rohi, konna|rohi, kopsu|rohi, kurgi|rohi, kuupäeva|rohi, kuutõve|rohi, liiv|rohi, linnu|rohi, luude|rohi, lõhna|rohi, mõõk|rohi, näki|rohi, pael|rohi, pipar|rohi, pusu|rohi, põis|rohi, pööri|rohi, raud|rohi, risti|rohi, robi|rohi, sealõua|rohi, silma|rohi, soola|rohi, soolika|rohi, soone|rohi, söötreia|rohi, ussi|rohi, vareme|rohi, vereurma|rohi, vorstirohi.
2. ravim, arstirohi; väidetavalt raviva toimega aine. Kibe, magus, vänge lõhnaga rohi. Rohi tilkades, pulbrites, mikstuurina. Rohtu (sisse) andma, võtma. Rohi hakkab kiiresti mõjuma. Arst kirjutab palaviku vastu rohu. Lapsele tuuakse apteegist rohtu. Tema pole rohtusid kunagi tarvitanud. Haavale, hambale pandi rohtu peale. Selle haiguse vastu pole rohtu leitud. Ükski rohi enam ei aidanud. Rahvas oskab keeta mitmeid rohtusid. Eit teab köha vastu head rohtu. Kuusevaiku on peetud mädanevate haavade rohuks. Surma vastu ei ole rohtu. || van nõia- v. imerohi, võluvahend. *Neiudele lubas ta häid peigmehi soovitada, vanu eidekesi oma rohtude abil nooreks teha.. Jak. Liiv. || mingi ravivõte v. profülaktiline abivahend; ka piltl. Higistamine, saun on mitme tõve puhul parim rohi. Hommikvõimlemist võib pidada igapäevaseks tervise säilitamise rohuks. Päike ja värske õhk olid need rohud, mis haiget aitasid. Küllap laiskuse vastu rohtu leitakse. Hea une saavutamiseks pole tööst paremat rohtu. Otsis õllepudelist rohtu pohmeluse vastu.
▷ Liitsõnad: apteegi|rohi, armu|rohi, gripi|rohi, kõhu(valu)|rohi, köha|rohi, külma|rohi, lendva|rohi, lõhna|rohi, maa|rohi, nohu|rohi, ohu|rohi, põie|rohi, reuma|rohi, selja|rohi, une|rohi, ussi|rohi, vastu|rohi, võlurohi.
3. kõnek püssirohi. Suitsuga, suitsuta rohi. Vanasti lasti rohuga ka kive lõhki. Eestlaetava püssi rauda raputati esmalt rohi, seejärel pandi tropid ning haavlid. *Liig hilja sai Matu aru, et püstol oli palja rohuga laetud: Pearu oli teda ainult hirmutada tahtnud. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: süüterohi.