[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ristmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›

1. ristumiskoht. a. samal tasandil ristuvad teed, risttee, teerist. Reguleeritav, reguleerimata ristmik. Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmik. Ristmikku ületama. Ristmikul oli kokkupõrge. Sõiduauto kihutas foori punase tule ajal ristmikule. Paarsada meetrit enne ristmikku tuleb kurv vasakule. b. anat (chiasma). Nägemisnärvide ristmik.
▷ Liitsõnad: ringristmik.
2. tehn +-kujuline toruliitmik