[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rikkuma ‹rikun 42›

1. millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama. a. (millegi esemelise kohta). Poiss rikkus vale höövliga ilusa laua. Siin on ainult aega raisatud ja materjali rikutud. Soss-sepp rikub töö sootuks. Töömehed rikkusid kogemata telefoniliini (ära). Vale bensiin rikub autot. Nael rikub sae. Tuli rikkus mitu korterit. Katus laseb läbi ja laed on osaliselt, täielikult rikutud. Külm rikub saagi. Vihm rikub heina. Niiskus on rikkunud kogu sisustuse. Sula pole veel jääteed rikkunud. Jänesed rikuvad õunapuid. Kahjuritest rikutud puu. Koid on riide rikkunud. Kallis kangas pole niisama rikkuda. Rätsep rikkus (õmmeldes) kuue ära. Rikutud karusnahk. Mitu lehte on raamatus rikutud. Ütleb, et moos rikkuvat tee ära. Ühe maitseaine puudumine võib roa rikkuda. Tilk tökatit rikub kogu mee. Ole ettevaatlik, vaik rikub riided ära. Hoia see lina kapis puhas ja rikkumata. Rikutud mündid kõrvaldati käibelt. Ihaldab varandust, mida koi ja rooste rikuvad 'maist vara'. Ruumi hermeetilisus on rikutud. Rikutud elukeskkond. Mädanik rikub puidu struktuuri (ära). Nimi ei riku meest, kui mees nime ei riku. Riie ei riku meest. || van maha lõhkuma, laastama. *Assüürlased rikkusid linna 722 e. Kr. ära, Herodes Suur ehitas ta veel toredamalt üles. E. Bornhöhe. b. (organismi v. selle osade kohta.). Ta on oma tervise ära rikkunud. Ära riku kopse. Haigus rikkus mao. Liiga palju magusat rikub seedimist, hambaid. Liigne rasv rikkuvat südame ära. Mis te pimedas silmi rikute! Rikutud nägemine. Rõugetest rikutud nägu. Asi nüüd, mille pärast närve rikkuda. c. (üldisemalt nähtuste, protsesside, seisundite, tunnete, tajude jms. mitteesemelisega ühenduses.). Kehv esitus rikub muusikat. Laulja on oma hääle rikkunud. Ta räägib rikutud keelt. Köögiaurudest rikkumata kohviaroom. Kui toas suitsetatakse, on õhk rikutud. Kes on siin õhku rikkunud 'peeretanud'? Mürin rikkus vaikust. Käratsejad rikuvad öö-, maja-, unerahu. Rikutud harmoonia, sümmeetria. Sündmuste rahulik kulg on rikutud. Tüli, mis rikkus me vahekorra, läbisaamise, suhted. Sa oled mu elu ära rikkunud. Süüdimõistev kohtuotsus rikub ta maine. Nii rikuksin oma abielu, šansid. Vihm rikkus pühapäeva ära. Õhtu, pidu oli rikutud. Iga pisiasi ei tohiks tuju, meeleolu rikkuda. See vaatepilt rikub isu. Ta vahelesegamine rikkus kogu asja. Rõõm on rikutud. Ära riku mängu. Ise oled usalduse ära rikkunud. Suitsetamine rikub jumet. Punane nina rikkus näo kenadust. Elektrijaam rikuks jõeoru ilu. Lobudikud rikkusid linnast tekkinud head üldmuljet.
2. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama; ebakõlblaks tegema. Raha rikub inimest. Vägivallafilmid rikuvad lapsi. Tänav rikkus poisid ära. Rahvas on rikutud. Hellitamisega rikuti poeg päris ära. Edu rikkus ta täiesti. Üdini, läbi ja läbi rikutud inimene. Nii noor ja juba nõnda rikutud. Ta on üks rikkumata hing. *.. tinglikus laadis maalitud orhidee võis rikutud vaataja mõtted viia ammu väljasurnud ürgeluka genitaalidele. E. Vetemaa. || suguliselt puutuma, vahekorras olema. See mees on rikkunud nii mõnegi neitsi. Olga olevat rikkumata.
3. midagi kehtestatut v. kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma. Seadused olevat selleks, et neid rikkuda. Autojuht rikkus liikluseeskirju. Reegleid, kokkulepet, nõudeid, käsku, korraldusi rikkuma. Ta rikkus kombeid, traditsiooni, tõotust, keeldu. Inimõigusi rikkuma. Abielu rikkuma. Tüdruk rikkus tunnis korda. Õhupiiri rikkunud lennuk.
4. murd riknema. *Kas polegi kahvli otsas nagu punane lihatükike? Ei, see on vaid rikkunud kartul .. V. Uibopuu.

[miski] ei riku konti vt kont