[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 25 sobivat artiklit.

asemel

1. ‹postp› [gen] millegi muu, kellegi teise asendajana, samas funktsioonis. Või asemel tarvitati margariini. Raha asemel anti toiduaineid. Parema jala asemel oli tal protees. Tormas, nagu oleksid tal jalgade asemel tiivad. Ta on nii tundetu, nagu oleks tal südame asemel kivi. Tegi allkirja asemel kolm risti. Saksa keele asemel sai asjaajamiskeeleks eesti keel. Lavatsi asemel hakati magamiseks kasutama sängi. Mitme väikese võla asemel oli nüüd üks suur. Pettumus oli suur – oodatud suure jõe asemel väike nire! Ühe rõhuja asemel oli nüüd kaks. || kellegi teise ülesannetes, eest. Mine sina täna minu asemel! Ema asemel talitas täna loomi naabrinaine. Ta vastas kiiresti minu asemel. || kellegi teise olukorras. Ma ei tea, mis ma tema asemel oleksin teinud. || kasut. osutamiseks, et mingit oodatud, vajalikku v. normaalseks peetavat tegevust v. olukorda asendab mingi muu tegevus v. olukord. Andekspalumise asemel põrnitses ta vihaselt. Alustas otsustava rünnaku asemel läbirääkimisi. Jalutuskäigu asemel võiksime minna kinno. Läks kalastamise asemel seenele. Vihma asemel sadas lörtsi. Kolme päeva asemel kulus neli päeva. Kasu asemel saadi kahju. | ‹ühendsidesõna osana› selle asemel et vt et
2. ‹adv› asendajana, kellegi v. millegi kohal, paigal. Kui üks väsis, oli kohe teine asemel. *Juhtus midagi katki või rikki minema, oli kohe uus valmis ja asemel. R. Soar.

elu|vasikas
kasvama jäetud vasikas, kasuvasikas. *Ei saanud .. midagi parata, et vasikatel kõhud rikki läksid ja mitmed eluvasikad pidi maha tapma. M. Mõtslane.

kapriisne ‹-riisse 2› ‹adj›
isemeelselt tujukas, kapriisidega. Hirmus kapriisne laps. Kapriissed daamid. Tüdruk läks järjest kapriissemaks. | (asjade, looduse kohta). Talvetaat on tänavu kapriisne: kord paugub pakane, sealsamas jälle sula. See mehhanism on üsna kapriisne: läheb kergesti rikki.

katki ‹adv›

1. risti(pidi) pooleks, kaheks osaks, murdunuks; ristipidise murruga. Lõikasin nööri katki. Tüdruk hammustab niidi katki. Mantlil läks tripp katki. Lehm tõmbas keti katki. Rooste oli traadi katki söönud. Murrab kepi, vitsa katki. Rehal on mõned pulgad katki. Mees tõstis hanguvarre katki. Sõuavad aerud katki. Murdis kukkudes käeluu katki. Jutt lõigati nagu noaga katki. | piltl. „Aitab juba,” lõikasin eide jutuvoolu katki. *Sõda tungis maale, lõikas katki rahuliku elu ja töö. I. Sikemäe.
2. puruks, tükkideks, kildudeks; (purunedes v. katkedes) kasutamiskõlbmatu(ks), lõhki, rikki(s) vms. Lõi akna katki. Vaas, pudel läks kukkudes katki. Laps tegi kogemata mänguasja katki. Auto, mootorratas, raadio, pardel, lüliti on katki. Sild oli katki. Rebis kirja katki. Kingad, sokid, saapatallad kulusid katki. Sukad, kindad, püksipõlved, käiseotsad on katki. Oksad rebisid kleidi, pluusi katki. Hammustab pähkli katki. Marjad pressitakse, surutakse katki. Keedetud kartulid tambitakse nuiaga katki. || (naha, kehapinna kerge vigastuse kohta). Kass kriipis lapse käe katki. Kukkusin põlve katki. King on kanna katki hõõrunud. Laps kratsib enda katki. Rangid hõõrusid hobusel kaela katki. No on alles lugu, naera end kas või katki.
3. pooleli, sinnapaika (hrl. mingi tegevuse katkestamise v. sellest loobumise, ka katkemise, lõppemise kohta). Pidin selle mõtte, nõu, kavatsuse, plaani katki jätma. Poiss jättis õppimise, kooliskäimise katki. Lapsed jätavad mängimise katki. Streikijad jätsid töö katki. Jätame selle jutu seekord katki. Kaup, asi, sõit jääb nüüd küll katki. Need tööd jäid katki. Uni jääb külmatundest katki. *„Teil on see kihlus nüüd Mihkliga katki?” – „Katki.” M. Metsanurk.
4. korrast ära, halvasti, hullusti. Kui juba tema nii räägib, siis peab midagi katki olema. Ei ole midagi veel katki, kui nad veidi hilinevadki. Kõik on korras, katki pole midagi. *„Selle tüdrukuga on midagi katki,” ütles vana kalur, kui Maret oli läinud. A. Gailit.

masin ‹-a 2› ‹s›

1. inimese kehalist v. vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v. seadmete kogum. Masinat leiutama, konstrueerima, ehitama, seadistama, häälestama, käivitama, seiskama. Masin käib, töötab, seisab. Masin läks rikki. Tehase, laeva masinad. Masina detailid, elemendid. Kõik tööd tehakse seal masinatega. Poisid tunnevad huvi masinate vastu. Majand hankis traktoreid, kombaine ja muid masinaid. | piltl. *Polnud tarvis, et Valeeriusest kasvaks mingi kohusetunde masin .. K. Ristikivi. *Kolmanda kursuse oktoobris ütles masin [= organism] üles. M. Mutt. || hrl kõnek (lühendatud nimetusena näit. rehepeksu-, kirjutus-, õmblus- jms. masinate puhul). Allalaskja söödab viljavihud masinasse. Tippisin käsikirja masinal ümber. Vuristas masinaga õmmelda. Liha tuleb läbi masina ajada. Noorsõduritel aeti pead masinaga paljaks. || ‹sisekohakäänetes› släng (masinaruumi v. masinate juures töötamise kohta). *Seaduse järgi peab manööverdamise aegu kapten olema sillal ja esimene meister masinas. A. Hint. *Hannal tuli programmeerijaameti tõttu tihti ka hilisõhtuti ja öösiti masinasse minna. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: arvutus|masin, auru|masin, büroo|masin, ehitus|masin, elektri|masin, frees|masin, haake|masin, habemeajamis|masin, hakk|masin, haude|masin, heksli|masin, hobu|masin, höövel|masin, istutus|masin, juukselõikus|masin, jõu|masin, kartulikoorimis|masin, kartulipanemis|masin, kartulivõtmis|masin, katse|masin, ketrus|masin, kirjutus|masin, kiviheite|masin, kivipurustamis|masin, kodu|masin, kohvi|masin, koristus|masin, korrutus|masin, kraasimis|masin, kroov(imis)|masin, kruubi|masin, kudumis|masin, kännujuurimis|masin, käsi|masin, köögi|masin, külmutus|masin, külvi|masin, laadimis|masin, ladumis|masin, lennu|masin, liht|masin, lihv(imis)|masin, lina|masin, lõikus|masin, lüpsi|masin, maaparandus|masin, mullatöö|masin, mäe|masin, niidu|masin, nõudepesu|masin, paberi|masin, pakke|masin, peksu|masin, pesu|masin, piiramis|masin, poolimis|masin, puur|masin, põllumajandus|masin, põllutöö|masin, põrgu|masin, pügamis|masin, rehepeksu|masin, rotatsioon(trüki)|masin, soomus|masin, soonimis|masin, sorteerimis|masin, sõja|masin, tee(de)|masin, transpordi|masin, triik|masin, trikotaaži|masin, trüki|masin, tule|masin, turba|masin, tuulamis|masin, tõste|masin, tööstus|masin, valts|masin, vanutus|masin, viljapeksu|masin, villimis|masin, või|masin, õmblusmasin; hääletus|masin, propaganda|masin, riigimasin.
2. kõnek auto (v. mootorratas). Auto jäi seisma, kuid juht ei tulnud masinast välja. Sain naabrilt masina ja vedasin heinad koju. Mootorrattavõistlustel tuli ta 250 cm³ masinateklassis võitjaks.
▷ Liitsõnad: kiirabi|masin, maastiku|masin, sõidu|masin, veo|masin, võistlusmasin.

mehaanik ‹-u 2› ‹s›
mehaanika spetsialist; oskustööline, kes ehitab, hooldab ning remondib masinaid ja seadmeid. Töötab tehases, remonditöökojas mehaanikuna. Masin läks rikki, tuleb mehaanik kutsuda.
▷ Liitsõnad: kino|mehaanik, laeva|mehaanik, parda|mehaanik, peamehaanik.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

mädand ‹-i 2› ‹s›
(leebe kirumissõna:) kuripatt, reo. Oh sa mädand! Olen tast mädandist tüdinud. Vaata mädandit, kuhu pugenud. Ei kuula teised, mädandid, sõna. Kell mädand läks rikki. Uks ei lähe kinni, mis sa ütled mädandile! *„Loom, mädand, on ju tark,” arvas keegi pealtvaatajaist. A. H. Tammsaare.

nässu ‹adv›

1. kägarasse, lömmi; puruks, katki. Istus kogemata kaabu nässu. Vajutab suitsuotsa tuhatoosi nässu. Kohver vajub istumise all nässu. Sõitis auto vastu posti nässu. Lõi teisel nina nässu. *Jalgrattaga tegi Jürka proovi, aga selle tallas ta enne nässu, kui jõudis sõitma õppida .. A. H. Tammsaare. || piltl (nõrkenuna) lösakile, maha. *Aga kes jõudis neid [= uniseid lapsi] nüüd veel pesta, kui nad käte vahel täiesti nässu vajusid. L. Promet. *.. tuli hoiduda täiest liitristki [viinast], et mitte nässu jääda ja vankrilt maha kukkuda. R. Roht.
2. korrast ära, rikki. Raadio, teler, pardel läks nässu. Kui aparaati ei tunne, võid ta kergesti nässu ajada, keerata. Selline elu ajab närvid nässu.
3. nurja, untsu. Miski ei õnnestu, kõik kipub nässu minema. Algajal fotograafil lähevad pildid sageli nässu. Vihm ajas meie plaanid nässu. Rätsep keeras mul ülikonna, püksid nässu. *Kaks kokka ajavad toidu harilikult ikka nässu. E. Vetemaa.

oskamatu ‹1› ‹adj›
mitte oskav, kogemusteta; saamatu. Ta oli oma töös veel oskamatu. Tass kukkus lapse oskamatust käest põrandale. Oskamatul kasutamisel läheb aparaat rikki. Oskamatu maniküür vigastab küünt.
▷ Liitsõnad: kirjaoskamatu.

püksi|lukk [-luku]
pükste tõmbelukk. Püksilukk ei taha hästi kinni seista, läks rikki.

püssi|loks [-u v. -i]
vilets püss. Vana püssiloks läks rikki, ei läinud lahti. Mehed lentsivad mööda teed, püssiloksud seljas. *Rääkisid kõnekat keelt püssiloksudki, mõnel jahipüss, teisel lühikeseks lõigatud toruga vana jaapani või vene vint. E. Maasik. *Lisaks vanale jaapani püssiloksile sai ta veel presendist padrunitasku.. A. Kivikas.

rikestuma ‹37›
hrv rikki minema. Masin rikestus. *.. solvatud eneseuhkus sundis teda omandama kahe Mina mõiste omas rikestunud ajusopis .. F. Selg.

rikki ‹adv›

1. korrast ära, mitte (korralikult) töötavaks. Nii vana auto mootor võib igal ajal rikki minna. Raadio läks rikki ja jäi vait. Rikki läinud televiisor, telefon, kanalisatsioon. Ära keera võtit nii lohakalt, ajad luku rikki. Tervis läheb vägisi rikki. Ta mõistus on liigsest õppimisest rikki läinud. Ajas rohtudega mao rikki.
2. nässu, untsu; hukka. Nii hea plaan läks rikki. Ilm on päris rikki läinud. *Juhtus vahel mõndagi, aga ega sellepärast vahekorrad rikki läinud. P. Krusten. *Meestele ei tohi jätta vabadust: nad on nagu lapsed, lähevad rikki. K. Rumor.
3. riknenuks. Koerale meeldib pisut rikki läinud liha. Soojas läheb toit kergesti rikki.

rikki|minek
Jalgpiduri rikkiminekul saab kasutada käsipidurit. Süüdistas oma elu rikkiminekus ainult iseennast. See liha näitab rikkimineku tundemärke.

riknema ‹37›
halvaks minema, roiskuma; kõlbmatuks muutuma. Liha rikneb soojas kiiresti. Külmaga pole karta, et kala rikneb. Rääbis on kole kiire riknema. Piim, vesi, toit on riknenud. Mesi säilib aastaid riknemata. Riknenud silo, hein, vili. Niiskuses herbaarium rikneb. Täiesti riknenud väetis. Riknenud näokreem tekitab allergiat. Külmakraadidel tušš rikneb. *Lõikuskuu õhtueelses valguses oli midagi üliküpset, riknevat, kalmistut meenutavat. M. Traat. || hrv rikutud saama, rikki, katki minema. Vaata, et peegel transportimisel ei rikneks. Riknenud isolatsiooniga kaabel.

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema

1. töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetuks tegema; töö-, tegutsemis-, võitlusvõimet kaotama, teovõimetuks muutuma. Terve vaenlase diviis on rivist välja löödud. Skorbuut viis sõdureid sadadena rivist välja. Üle jõu käiv töö viis mehe pikaks ajaks rivist välja. Teise järsk vastus lõi tüdruku rivist välja. Osa töötajaid on gripi tõttu rivist välja langenud.
2. kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama v. katki tegema; töötamast, funktsioneerimast lakkama, rikki v. katki minema. Saime staabilt ülesande viia raudtee rivist välja. Tank löödi rivist välja. Peamootor langes ootamatult rivist välja. Need kassaaparaadid pole töökindlad, kipuvad rivist välja langema.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

toppama ‹topata 48›

1. (mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v. takerduma. Läheneja toppas korraks, siis tuli edasi. Ees oli kõva trügimine, jäin oma pampudega toppama. Ma ootan, ära sinna kauaks toppama jää. Buss läks rikki, jäime poolel teel toppama. Tee on porine, hobused jäävad toppama. Vastane pani ägedalt vastu: meie edasiliikumine jäi linna all toppama. Üks lennuki mootor toppas äkki. Auto, tramm jäi järsku toppama. Sõjaväemasinate voor jäi õhurünnaku tõttu toppama. Liiklus toppas mitu tundi. Vool katkes ja masinad toppavad. Lauas ringi käiv õllekann oli kuhugi toppama jäänud. *Mõrd kerkis paari vaksa võrra ja toppas jälle. A. Uustulnd. || (tegevuse, protsessi kohta:) seisma jääma, takerduma, pidurduma. Töö, ehitamine toppab. Viljakoristus jäi vihmade tõttu toppama. Pensionide maksmine toppas sularaha puudusel. Vaidlus toppas vahelesegamise tõttu. Asja otsustamine on millegipärast toppama jäänud. Jäi jutuga, jutus, kõnes toppama. „Ma arvan, et ..,” äkki rääkija toppab. Mõni jäi oma õpingutes tahtejõuetusest toppama. Minu taha see asi toppama ei jää.
2. peatama, pidurdama, seisma panema. Kapten käskis laeva masinad topata. *Meeskond kutsuti viimseni appi, et topata metsiku purje hullunud tuju. J. Oengo.

tuksi ‹adv›
kõnek
1. korrast ära, rikki; kõlbmatuks. Arvuti läks tuksi. Poiss on jalgratta tuksi keeranud. Tüdruk paneb nälgimisega oma tervise tuksi. Nii hea riie on tuksi pandud! Oskamatu maaharija võib põllu täiesti tuksi ajada. || moraalselt laidetavaks, hukka. *See va Kukruse isand paneb meie poisi tuksi, aavad võpsikus seda va puskarit. K. Saaber.
2. raisates kulutatuks. Pani palgaraha ühe õhtuga tuksi. Kuuldavasti on ta terve päranduse juba tuksi pistnud.
3. lörri, luhta. Sõda pani paljudel elu tuksi. Vihmane suvi keeras puhkuse tuksi. Tuksi keeratud karjäär. Noorem poeg paneb perekonna maine, väärikuse tuksi.

tuule|mõõtja
tuulemõõdik. *Tuulemõõtja näitas nulli, see oli ilmselt tormiga rikki läinud. E. Kreem.

untsu ‹adv›

1. nurja, mokka. Ettevõtmised, plaanid läksid untsu. Elu kipub vägisi untsu minema. Halb ilm ajas meie kalapüügi untsu. Ilusa äri keerasite selle tembuga untsu. *Sul on lihtsalt sant meeleolu, et sul selle plikaga kõik untsu läks. J. Nõmm.
2. korrast ära, rikki. Poiss oli raadio põhjalikult untsu keeranud. Meistrimees ei lase midagi untsu (minna). || moraalselt laidetavaks, hukka. Pruut oli tal untsu läinud – lasknud ühe sakslasega jalga. *Vanemad .. pressisid poisi ülikooli, ja seal ta päris untsu läks. Isa ostku nüüd poja vekslid välja ja maksku naistele titeraha. P. Kuusberg.

vussi ‹adv›

1. nurja, lörri. Plaan läks täiesti vussi. Karjäär ähvardas vussi minna. Ämm on noorte elu vussi ajanud.
2. korrast ära, rikki. Keegi oli televiisori vussi keeranud.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.