[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aiil ‹-i 21› ‹s›
kirgiiside (ränd)küla. Kirgiisia lamburite aiilid jurtadega.

diil ‹-i 21› ‹s›
kõnek tehing. Kui huvi tunned, teeme diili. Poisid peavad diili õpetajaga liiga riskantseks.

iil1 ‹-i 21› ‹s›

1. (tugev) tuule- v. sajuhoog. Tugev, järsk, raevune iil. Põhjatuule külmad, vinged iilid. Puhub, sajab iilidena. Vihma, rahet rabistas iilidena vastu akent. | piltl. *Niisukesed asjad sündisid meil Soovälja Vihuksel, kui isale tuli tõsine vagaduse iil peale. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: maru|iil, raju|iil, tormi|iil, tuisu|iil, tuuleiil.
2. hoog, tamp, kiirus. Auto tormab täie, suure iiliga nurga tagant välja. Poiss jooksis esimese iiliga metsa.

iil2 ‹-i 21› ‹s›
zool lamekaan

kiil ‹-i 21› ‹s›

1. suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas. Kiilid lendlesid vee kohal.
▷ Liitsõnad: vesikiil.
2. kõnek kiin (putukas). Hakka siis veel härjale hända kasvatama, kui kiil kallal. *Parmud ja kiilid närisid vana võiku ja sellel oli siis valu. J. Oks.
3. kõnek kiinijooks. *Mis asi kihutas mind kui kiilis looma ühtepuhku edasi tormama? E. Bornhöhe.

kiil1 ‹-u 21› ‹s›

1. piklik teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks, reguleerimiseks vms. Rauast, puust kiil. Ajas kasepakud kiiluga lõhki. Kiil kargas puu seest välja. Saetee hoiti tarbe korral kiilu abil lahti. Põlevkivi lahtimurdmiseks kasutati kirkat, kangi ja kiilu. Logisev labidavars kinnitati kiiludega. || füüs keha, mille kaks tahku moodustavad teravnurga
▷ Liitsõnad: metall|kiil, puu|kiil, raud|kiil, teraskiil; istutus|kiil, langetuskiil.
2. tekst kolmnurkne vahele õmmeldud v. kootud (riide)siil. Kiiludega seelik. Kirjatud kiiludega sukad (rahvariietuses). Kuuest kiilust murumüts.
▷ Liitsõnad: külje|kiil, vahe|kiil, varrukakiil.
3. piltl kiilu (1. täh.) meenutav kolmnurkne moodustis. Metsatukk ulatus kiiluna põldude vahele. Maasäär tungib kiiluna merre. Meie väed tungisid kiiluna vaenlase positsioonidesse.
▷ Liitsõnad: habeme|kiil, katuse|kiil, metsakiil.
4. zool rinnaluu kõrge hari (lindudel, nahkhiirtel)
5. keel ülejäänud lausega sidumata lauseosa, parentees

[kellegi vahele, millessegi] kiilu lööma ~ taguma
kellegi vahekordi rikkuma, kedagi tülli ajama. Ta on kade ja püüab meie vahele kiilu lüüa. Püüti vastasparteide ühisrindesse kiilu taguda.

kiil2 ‹-u 21› ‹s›
mer laeva (v. paadi) põhja pikisuunas läbiv puu- v. terastala, mille külge kinnitub laeva (v. paadi) sõrestik. Laht on nii madal, et suurema laeva kiil puudutab põhja. *..„Kajakalaiu” kiilu all lainetas taas vaba vesi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: raskuskiil.

kiil3 ‹-u 21› ‹s›
kõnek hoop, kõrvakiil. Järsku virutas keegi kõlava kiilu mehele vastu nägu.

kiili jooksma
kiini jooksma. Kari jooksis palavaga kiili. Lehmad ja mullikad jooksevad kiili.

miil1 ‹-i 21› ‹s›
mitmesuguse suurusega teepikkusühik (ka meremiil). Vana-Rooma miil oli umbes 1,48 km, Vene miil ehk penikoorem 7,47 km. Inglise miil on 1609,3 m. *Salava ümbruse meri oli kümnete miilide ulatuses täis salajasi veealuseid karisid .. A. Hint.

miil2 ‹-i 21› ‹s›
seade metsas puidusöe valmistamiseks, miiliahi, -auk. Miil hõõgub, köeb hõõgudes. Miili põletama, tegema 'puitu sepasöeks põletama'. Miilina hõõguv, küdev viha.

riel ‹-i 2› ‹s›
Kambodža rahaühik

Riia gen, riia indekl
Riia leib, palsam. Aeda istutati riia rodod. Riia mark 'endisaegne peam. väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt Vana-Liivimaal'. Riia tünder = kaks Riia vakka 'Liivimaal kasutusel olnud viljamõõdud'. 19. saj. kasutati pinnamõõduna nii Tallinna kui ka sellest kaks korda suuremat Riia vakamaad.

Riia linna näitama vt linn

riid ‹riiu 21› ‹s›
sõbralike suhete katkemine v. katkestamine, riidlemine, tüli (1. täh.) Suur, inetu, kärarikas riid. Poliitilised riiud. Poiste vahel läks lahti, tekkis, puhkes, algas, sündis äge riid. Mis oli (nende) riiu põhjuseks? Riidu otsima, norima. Kellegagi riidu kiskuma. Talle meeldib teisi riidu ajada, ässitada. Uus üürnik tõi majasse tüli ja riiu. Nurinast tõusis riid, riiust vihkamine. Meil pole omavahel kunagi mingit riidu olnud. Püüab iga hinna eest riidu ära hoida. Raha peale kaardimäng lõppes alati riiuga. Üks sõna tõi kaasa teise, kuni asi läks, ägenes lausa riiuks. Naiste pärast on mehed ennegi riidu läinud. Nokastanud meremees tükkis lauakaaslastega vägisi riidu. Naabrimehed elavad alatises, lepitamatus riius. Ta on praegu oma naisega riius. Päranduse jagamine ei läinud ilma riiuta. Parem natuke rahuga kui palju riiuga. Riid rikub, rahu rikastab.

riie ‹riide 18› ‹s›

1. kudumistelgedel kaht ristuvat lõngasüsteemi põimides valmistatud tekstiilmaterjal; muul viisil kangana valmistatud tekstiilmaterjal. Villane, puuvillane, linane riie. Poolvillane, täisvillane riie. Kodukootud, ostetud riie. Ühevärviline, kirju, triibuline, ruuduline, lilleline riie. Pleegitatud, karvastatud riie. Riiet kuduma, värvima. Mitu meetrit riiet. Odavast õhukesest riidest kleit. Paksust pehmest riidest hommikumantel. Sellest riidest ei saa head ülikonda. Purjesid valmistatakse hästi tihedast riidest. Riidega vooderdatud karp. Mahl pressiti läbi tugevakoelise hõreda riide.
▷ Liitsõnad: atlass|riie, diagonaal|riie, elastik|riie, filter|riie, gaas|riie, impregneer|riie, jõhv|riie, kamm|riie, kanep(i)|riie, klaas|riie, koort|riie, koti|riie, krepp|riie, kummi|riie, laus|riie, lina|riie, lõuend|riie, melanž|riie, pikee|riie, puuvill(a)|riie, smirgel|riie, staapel|riie, šenill|riie, tehis|riie, toor|riie, trikoo|riie, vaha|riie, õliriie; kardina|riie, katte|riie, kleidi|riie, kostüümi|riie, käteräti(ku)|riie, lipu|riie, madratsi|riie, mantli|riie, mööbli|riie, pakke|riie, palitu|riie, pesu|riie, pluusi|riie, purje|riie, päevasärgi|riie, püksi|riie, seeliku|riie, sineli|riie, särgi|riie, tasku|riie, telgi|riie, tikk|riie, vahe|riie, voodilina|riie, voodri|riie, võrgu|riie, ülikonnariie; alus|riie, pealisriie; otse|riie, vilturiie; linna|riie, poe|riie, vabrikuriie.
2. ‹hrl. pl.› riietusese, rõivas. Uued, uhked riided. Vanad, kulunud, katkised riided. Soojad riided. Ostis endale kallid riided. Lapitud püksid ja luitunud särk olid ta ainsad riided. Sinu riided pole teiste omadest sugugi halvemad. Märjad riided kleepuvad ihu külge. Pane kuivad riided selga! Ema õmbleb mulle ise riideid. Kannab venna vanu riideid. Riideid kohendama, parandama. Riideid selga panema. Ajasin vastumeelselt riided selga. Isa on riietega, riietes magama jäänud. Võttis riided seljast (ära). Vabastas end riietest. Riided kooriti sauna eesruumis maha. Pane riided varna! Suurte riietega on raske töötada. Magamistoast kostis riiete kahinat. Nad vahetavad ühtelugu oma riideid 'kannavad üksteise riideid'. Oota, ma vahetan oma riided ära 'panen teised riided selga'. || (kogumõistena:) riietus. Elamiseks on kõigepealt vaja toitu, riiet ja peavarju. Muretse endale vähemalt korralik riie selga! Kuidas sa nii kerge riidega välja tulid? Ilm on soe, suuremat riiet pole vaja selga panna. Öeldakse, et riie teeb inimese (inimest hinnatakse tema riietuse järgi). Riie ei riku meest, kui mees riiet ei riku. *Elati, hingati, saabas jalas ja riie seljas. I. Jaks. | ‹ainsuse sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana). Riide(sse) panema. Oled sa riides? Ta on alati puhtalt ja korralikult riides. Riides on ta nagu vana kaltsakas. Käib maitsekalt, hästi riides. Riidest lahti võtma. *Kui poiss riidesse sai, oli ema juba värvitud ja nad hakkasid minema. M. Mutt.
▷ Liitsõnad: alus|riie, pealis|riie, selja|riie, valmis|riie, üleriie; era|riie, tsiviil|riie, vormiriie; haigla|riie, kiriku|riie, kooli|riie, leina|riie, linna|riie, meeste|riie, peo|riie, pidu|riie, pühapäeva|riie, rahva|riie, reisi|riie, selja|riie, supel|riie, suri|riie, suusa|riie, suve|riie, sõidu|riie, tali|riie, talve|riie, tänava|riie, töö|riie, ujumis|riie, vahetus|riie, õue|riie, ööriie; koti|riie, raudriie vrd kuuriided.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana, ka pl.› mõni muu tekstiilmaterjalist tarbeese
▷ Liitsõnad: ees|riie, põrandariie; aseme|riided, magamis|riided, voodiriided.

riik ‹riigi 21› ‹s›

1. inimühiskonna organisatsioonivorm, kindlal territooriumil suveräänset võimu teostav poliitiline organisatsioon. a. (poliitilise, territoriaalse tervikuna). Maakaardile tekkis uus riik. Iseseisev, sõltumatu riik. Liberaalne, autoritaarne, totalitaarne riik. Teokraatlik riik. Sõdivad, neutraalsed riigid. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika riigid. Vene, Rootsi riik. Tänu vaprusele Talvesõjas jäi soomlastel oma riik alles. Maailma ajalugu on riikide ajalugu. Suur ja tugev, võimas riik. Turistid kihutavad ühest riigist teise. Kolmas riik (natsliku Saksamaa kohta). *Kogu vaimuelu valitses keskajal kirik, kes oli nagu riik riigis. V. Miller. b. (õigusliku, haldusliku, majandusliku subjektina). Olen olnud nii eraettevõtjate kui riigi teenistuses. Riik ja kohalikud omavalitsused. Kirik lahutati riigist. See maa on riigi oma. Ta varastas nii riigi tagant kui ka teise inimese rahakotist. Riik heitleb praegu suurte majandusraskustega. Konfiskeeritud vara läheb riigile.
▷ Liitsõnad: depositaar|riik, feodaal|riik, föderatiiv|riik, heaolu|riik, industriaal|riik, islami|riik, kaksik|riik, kaubandus|riik, koloniaal|riik, kultuur|riik, kääbus|riik, liidu|riik, liikmes|riik, liitlas|riik, liit|riik, linn|riik, lääne|riik, maailma|riik, marionett|riik, mere(ndus)|riik, naaber|riik, nafta|riik, nuku|riik, ordu|riik, orjandus|riik, osa|riik, piiri|riik, pisi|riik, politsei|riik, prii|riik, protektor|riik, puhver|riik, põllumajandus|riik, rahvus|riik, saare|riik, super|riik, suur|riik, totalitaar|riik, tööstus|riik, vaba|riik, vasall|riik, võõr|riik, väike|riik, välis|riik, õigusriik; hertsogi|riik, kaliifi|riik, keisri|riik, khaani|riik, kuning|riik, paavsti|riik, tsaari|riik, vürstiriik.
2. piltl maailm, sfäär, valdkond, (elu)keskkond. a. (usulistes kujutelmades kellegi asupaigana v. kellegi valitseda). Hauatagune riik. Surnute, varjude riik. Tema hing on nüüd õndsate riigis. Jumala, issanda riik. Tema usub Kristuse riigi peatset saabumist, tulekut. *Siin [= püramiidi sisemuses] on surmajumala Osirise riik, vaikuse ja aastatuhandete riik.. J. Smuul. *Kadunud ema oli enne Isa riiki minekut viis aastat voodihaige.. J. Tuulik. b. (laiemalt). Veealune riik. Kalade, lindude, puude riik. Alpinistid jõudsid igilume ja jää riiki. Köök oli perenaise riigiks. *Kaitsta lilli, kaitsta rohelist riiki, see on lepatriinu väljakujunenud ülesanne looduse majapidamises. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: jumala|riik, rahu|riik, taevariik; pimeduse|riik, põrguriik; surnute|riik, varjuriik; kala|riik, kivi|riik, linnu|riik, looma|riik, putuka|riik, seene|riik, taime|riik, une|riik, vaikuse|riik, vete|riik, õhuriik.
3. biol kõrgeim üksus elusa looduse süstemaatikas (regnum)
▷ Liitsõnad: looma|riik, seene|riik, taime|riik, ülemriik.

riim1 ‹-i 21› ‹s›
ka kirj sõnade v. sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peam. luules rakendatava vormivõttena. Ühe-, kahe-, kolmesilbiline riim. Hüperdaktüliline ehk ülilibisev riim. Täpne, puhas riim 'täisriim'. Ebatäpne riim 'irdriim'. Ladusad, korralikud, abitud, kistud riimid. Ta paneb sõnad riimi. Ütlesin nõnda riimi pärast. Armastab riimi(de)s rääkida. See on halvasti kokku kõlksuv riim. Riimi(de)ta luuletus. Ta tunnetab hästi rütmi ja riimi. Lastele meeldib riime luua, teha. Sepitseb riime. Pani oma elu juhtumused riimidesse. | ‹inessiivis ka adverbilaadselt›. Riimis pühendus. Seadsin kokku paar riimis värsirida.
▷ Liitsõnad: alg|riim, algus|riim, daktül|riim, ees|riim, homonüüm|riim, ird|riim, lõpp|riim, mees|riim, nais|riim, paaris|riim, rist|riim, sise|riim, süli|riim, täisriim.

riim2 ‹-i 21› ‹s›
etn ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile

riin ‹-a 23› ‹s›
hrv piirkond, (maa-)ala. *Uurisin ta kõrge ja kahvatu lauba äärjooni .. kõrgendust päälpool oimude riina .. J. Aavik (tlk).

riin ‹-i 21› ‹s›
murd sirel

riis1 ‹-i 21› ‹s›

1. peam. troopika ja lähistroopika veelembene kõrreline rohttaim, mille kultuurliigid on laialdaselt kasvatatavad teraviljataimed (Oryza, hrl. Oryza sativa). Hiina niisutuspõldudel kasvatatud riis. Riisi istutama, kitkuma, koristama.
2. selle taime vili, riisiterad. Kott riisi. Kooritud, poleeritud, puhastamata riis. Riisi keetma, hautama. Riisi tarvitatakse toiduks nii tangude kui jahuna. Sake on riisist valmistatud vein. Ma ei oska riisi pulkadega süüa.

riis2 ‹-i 21› ‹s›
maiti erinev paberkauba ühik. Paber loeti riisidesse. Ta vajas kirjutamiseks riiside viisi paberit. *Rekordaastaks paberi sisseveos oli 1680, mil toodi 2260 riisi (1 riis = 20 raamatut; 1 raamat = 24–25 poognat) valget paberit .. H. Piirimäe. *Üks sahtel sisaldas vahest veerand riisi puhast paberit .. J. Kross.

riis3 ‹-i 21› ‹s›
van mitmesuguste (laste)haiguste endisaegne rahvapärane nimetus. *Teiseks suureks hädaks oli riis, mis lõi nabasse .. Riisi puhul pandi lapse naba peale hõberubla .. J. Loit.

riis4 ‹-i 21› ‹s›
murd võrkkott (millegi kandmiseks v. kalapüügivahendina). Võttis riisiga hobusele heina tee peale kaasa. Püüdis riisiga särge.

riit ‹riida 23› ‹s›

1. püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude vm. küttematerjali hrl. risttahukakujuline virn, pinu; muu (suurem ja sama kujuga) korrapärane virn. Suur riit kasehalge. Värskelt saetud puude riit. Poisid laovad lõhandikke riita. Haod on räästa all riidas. Mõõdu järgi riita laotud puud. Järelevaataja mõõtis riidad üle. Riit kahaneb, kasvab, kerkib, läks ümber. Mitu riita puid on müügiks. Võta riidast paar halgu. Tõi riidast briketti. Männipalgid, propsid, pinnud said riita. Küünis laotakse pakitud hein riitadesse. Telliste, torude tsemendikottide riidad laoplatsil. Kastide riidad kerkivad laeni. Kohvrid olid toanurgas riidas. Raamatud seisavad riitadena seina ääres. Mustad nõud on riita tõstetud. Taldrikutel kõrgusid kookide riidad. Lükkas kogemata kõrge ajalehtede riida lauanurgalt maha. Ta on terve riida 'suure hulga' kladesid täis kirjutanud. *.. kuivade lõhatud männilõmmude riidad ridanesid seinte ääres.. N. Baturin. *.. õueaia ääres kuivavad tavaliselt koonusesse, aga ka riita laotud sõnnikupätsid. R. Põld.
▷ Liitsõnad: halu|riit, hao|riit, kivi|riit, küttepuu|riit, laiba|riit, palgi|riit, puu|riit, tuleriit.
2. murd rida

riiul ‹-i 2› ‹s›
seina vm. vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese. Voodi kohal, peegli kõrval on riiul. Riiulil on telefon. Kõik seinad on riiuleid täis. Seinast seina ulatuvad riiulid. Maast laeni küündiv riiul. Kapi ülemises osas on riiulid ja allosas sahtlid. Sektsioonmööbli riiuleid saab ära võtta, ümber paigutada. Puhveti kõik riiulid on pudeleid täis. Mänguasjade, teatmeteoste, kuivainete, mütside riiul. Müüja sikutas ülemiselt riiulilt kangarulli. Kuivad nõud on riiulile pandud. Köögiviljahoidla riiulid. Haarab riiulilt paki ja tõttab vagunist välja. Tegime toa riiuliga kaheks. || kõnek (vaguni) nari. *Pikal talveõhtul on soojas toas mugavam istuda kui .. raudtee kõval riiulil pikutada. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: ava|riiul, kauba|riiul, kaupluse|riiul, klaas|riiul, köögi|riiul, kübara|riiul, laud|riiul, lille|riiul, noodi|riiul, nurga|riiul, nõude|riiul, pagasi|riiul, paki|riiul, poe|riiul, pöörd|riiul, raamatu|riiul, rest|riiul, sahvri|riiul, seina|riiul, sektsioon|riiul, toidu|riiul, varnriiul.

riiv1 ‹-i 21› ‹s›

1. ukse, värava, akna jms. sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav ümar v. lapik plaadile kinnitatud keel. Raudne, puust riiv. Suur riiv liigub raskelt. Lukud ragisesid, riivid kolksusid ja väravapooled tõmmati lahti. Riiv lõksatab kinni. Lükkasin riivi ette, eest. Uksel on riiv ees. Riiv on kinni, lahti. Tõmbas riivi tagasi. Nihutas riivi ukse eest. Riivid löödi lahti. Pääses sisse lukkudest ja riividest hoolimata. Toit on sahvris riivi taga. Kuld päästab lahti kõige kõvemadki riivid. Ei tahaks politseiga tegemist teha, pannakse viimati veel (luku ja) riivi taha 'vangi'. | (riivistatud olekut märkivana). Pani ukse seest(poolt) riivi. Lükkas, lõi ukse riivi. Uks on riivis. Jätame ukse riivist lahti. | piltl. Lükka ometi suule, sõnadele riiv ette! Kiitus tõmbas tunnetetulval riivi eest. *.. valla langeb saladuse riiv. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: akna|riiv, kant|riiv, liht|riiv, mööbli|riiv, pöörd|riiv, raud|riiv, serva|riiv, ukse|riiv, väravariiv.
2. luku sulgev osa, lukustusriiv. Kahe riiviga ukselukk. Võtmekeel lükkab riivi ette.
▷ Liitsõnad: lukuriiv.
3. mitmesuguste sulgur- ja kinnitusmehhanismide nimetus. Käsipiduri käepide fikseeritakse riiviga. Püss on riivis. *Ta ise jättis kindlasti riivi lahti, lant vajus põhja kinni ja kui tamiil lõppes, vedas ridva üle parda. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: kaitse|riiv, kinnitusriiv.
4. anat neljanda ajuvatsakese katte alaosas olev väike kolmnurkne leste (obex)

riiv2 ‹-i 21› ‹s›
teravaääreliste aukude v. lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks. Sidruni riivimisel peab kasutama peent 'väikeste ja tihedalt asetsevate aukudega' riivi. Erineva jämedusega 'erineva aukude suuruse ja vahega' riivid. Riivide komplekt. Kala puhastatakse riivi või kaabitsaga.
▷ Liitsõnad: kala|riiv, kapsariiv.

rill ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› murd prill. *Ootas ja vaatas üle rillide mu otsa. E. Särgava.

siil ‹-i 21› ‹s›
zool
1. öösiti tegutsev putuktoiduline imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus, hrl. Erinaceus europaeus). Siil magab talveund. Aias elab mitu siili. Lapsed tõid siili mütsi sees tuppa. Siilile pandi alustassi peale piima. Siil turtsub, podiseb, tõmbub kerra. Muinasjuttudes peetakse siili targaks ja väledaks loomaks. Poiss on turris nagu siil. Mehe lõug oli okkaline nagu siil. See on siililegi selge 'seda teab v. taipab igaüks'. | piltl. *.. kukkusid kastaneilt maha / väikesed rohelised siilid.. J. Kaidla.
▷ Liitsõnad: kõrvuksiil.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes muus loomanimetuses
▷ Liitsõnad: nokis|siil, sipelgasiil.

siil ‹-u 21› ‹s›

1. (pikk kitsas) lapp v. riba. a. selline riidetükk. Siil riiet. Haaras pihku musta siidriide siilu. Rebis, lõikas riide, lina siiludeks. Tagumisest purjest olid masti külge jäänud ainult siilud. Tõmbas särgisabast siilu ja sidus varba kinni. *Kord traalimisel olid „Ruhnu” mehed oma noodaga nende noodasse takerdunud ja selle siiludeks kiskunud.. A. Uustulnd. || vahele õmmeldud riide- v. nahatükk. Siiludest murumüts. Kõrvikmütsi nahast pealagi koosneb kuuest siilust. Kampsuni küljeõmbluste vahele õmmeldi laienduseks siilud. Võrkpalli nahast siilud. b. selline pinnaosa v. maatükk. Siil põldu, heinamaad, karjamaad. Metsa äärest võib saada siilu aiamaad. Niitis kitsast siilu tee ja kraavi vahel. Põld külvati täis viimase siiluni. Katsepõllule külvati igale siilule segavilja eri segu. Küla põllumaa jagunes väljadeks, need omakorda siiludeks või lappideks. Kanalid ja jõeharud lõikavad maismaa väikesteks siiludeks. Põllud paiknevad kitsaste siiludena mäenõlvu pidi. Järv lõikub pika siiluna kaugele metsa vahele. Pilvede vahelt paistab siil sinist taevast. c. (toiduaine puhul:) viil [-u]. *Kohev brõnsa lõigatakse vähemasse nõusse õhukesteks siiludeks.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: purje|siil, riide|siil, seelikusiil; heinamaa|siil, karjamaa|siil, luha|siil, maa|siil, metsa|siil, põllu|siil, rabasiil.
2. riietuseseme hõlm. Mantli parem siil käis sügavalt teise peale. Tuul lõi siilud laiali. Pistis käe lambanahkse kasuka siilu alla. Kiskus hommikumantli siilud hoolikalt ümber põlvede. Lõi õhukese mantli siilud vaheliti. Koridoris haaras keegi mind siilust. Hoidis mehe presentjaki siilust kinni. Lühikeste siiludega saterkuub. *Suur nahkköide siilu all.., pugesin salamahti aidakambrisse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kasuka|siil, kuue|siil, mantli|siil, palitu|siil, pintsaku|siil, särgi|siil, telgisiil.

viil ‹-i 21› ‹s›

1. hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks. Viili saba, käepide. Õngekonksu teritamiseks võeti peenike viil. Lõikepind siluti, tasandati viiliga. Lükkas saehambad viiliga üle. || küüneviil. Maniküür jäi pooleli, sest viil oli kuskile kadunud.
▷ Liitsõnad: küüne|viil, saeviil; jäme|viil, kolmkant|viil, lame|viil, nelikant|viil, nõel|viil, peen|viil, samet|viil, ümarviil.
2. kõnek tööst kõrvale hoidja, looder, viilija. Poiss on üks igavene viil. Igas klassis olid omad viilid. Ülemusel oli kohe selge, kes on töömees, kes muidu viil.

viil1 ‹-u 21› ‹s›

1. mingist toiduainest lõigatud lapik tükk v. sektorina eraldatud osa, lõik. Õhuke, paks viil. Viil leiba, saia, juustu, pekki, liha. Laual olid soolasiia viilud. Viiludeks lõigatud leivapäts, tomat, kurk. Emand lõikas mõned viilud lae all rippuvast singist. Lõikas soolatud sealihatüki pannile viiludeks. Arbuusi, melonit serveeriti viiludena.
▷ Liitsõnad: apelsini|viil, juustu|viil, kartuli|viil, kurgi|viil, leiva|viil, liha|viil, muna|viil, peekoni|viil, peki|viil, prae|viil, redise|viil, saia|viil, sibula|viil, sidruni|viil, singi|viil, tomati|viil, tordi|viil, vorsti|viil, õunaviil.
2. riba, siil [-u]. Kündmisel lõikavad adranoad lahti töödeldava viilu. Läbi räämas akna paistis viil taevast.
▷ Liitsõnad: künni|viil, põlluviil.

viil2 ‹-u 21› ‹s›
ehit katuse otsa sulgev seinapind, viiluväli, frontoon; sellekujuline piire akna v. ukse kohal. Kolmnurkne, ümarkaareline viil. Gooti stiilis elamu on kõrge terava viiluga.
▷ Liitsõnad: katuse|viil, otsaviil; astmik|viil, kolmnurk|viil, segment|viil, voluutviil; ehisviil.