[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

riiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. riigiga seotud v. sellele omane; riigiasjade sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav; riigi. Riiklik iseseisvus, sõltumatus. Riiklik võimukorraldus, julgeolek. Tegemist on riikliku saladusega. Kas see on kooskõlas riiklike huvidega? || poliitiline. Riiklik kuritegu. Frangi riigi lagunemisega tekkis hulk lühiealisi riiklikke moodustisi.
2. riigile kuuluv, riigi valduses olev, riigi poolt finantseeritav, riigi rahadega tegutsev, riigi-. Riiklik omand, monopol. Riiklik asutus, kool, haigla. Riiklikud ja eraettevõtted. Riiklik aktsiaselts. Riiklik maafond, metsafond.
▷ Liitsõnad: poolriiklik.
3. riigi, riigiorganite poolt kehtestatud v. määratud, riigiasutuste kaudu korraldatud v. organiseeritud, riigi-. Kõrge riiklik autasu. Riiklik stipendium, toetus, pension. Riiklik plaan. Riiklikud hinnad, maksud. Riiklikud kohustused, ülesanded, standardid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklik järelevalve, kontroll, kindlustus, kaubandus. Riiklik tarbijakaitse. Riiklikud kaitsealad. Riiklik süüdistus, süüdistaja.
4. kogu riiki haarav. Riiklik ja omavalitsuslik juhtimistasand.
▷ Liitsõnad: üld|riiklik, üleriiklik.