[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadelkond ‹-konna 22› ‹s›
teat. riigi v. piirkonna (organiseeritud) aadel, aadlikud. Eestimaa, Liivimaa aadelkond. Aadelkonna privileegid.

aadress|büroo
omaaegne asutus, kus peeti linna v. riigi elanike elukohtade arvestust ning anti vastavat informatsiooni

abi|keel
suhtlemise abivahendiks olev keel põhikeele, näit. riigi-, rahvus-, õppekeele kõrval. Esperanto on üks rahvusvahelisi abikeeli.

administratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. asutuse v. ettevõtte juhtkond; mingi suurema ürituse korraldajad ja vastutavad organiseerijad. Tehase, ülikooli administratsioon. Maailmanäituse, messi administratsioon.
2. riigi haldusaparaat; haldus. Sõjaväelise administratsiooni asendamine tsiviilvõimuga.

agressioon ‹-i 21› ‹s›
pol ühe v. mitme riigi relvis kallaletung teisele riigile. Agressiooni alustama. Agressiooni ohvriks langema. Agressioon naaberriigi vastu.

alam ‹-a 2›
I. ‹adj› ‹komparatiivne›
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II. ‹s›
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

anneksioon ‹-i 21› ‹s›
pol teise riigi v. selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge, liidendus

armee ‹15› ‹s›

1. sõj mitmest väekoondisest ning eri väeliikide väeosadest koosnev operatiivkoondis. Armee staap. 8. armee.
▷ Liitsõnad: lennu|armee, löögi|armee, ratsa|armee, reserv|armee, tanki|armee, õhu|armee, üldarmee.
2. sõj riigi relvajõud, sõjavägi; osa relvajõude (välja arvatud merejõud), eelkõige maajõud. Armee ja laevastik.
▷ Liitsõnad: rahva|armee, rahvavabastus|armee, regulaar|armee, tegev|armee, tsaariarmee.
3. piltl mingi ühise tunnusega iseloomustuv (inim)hulk. Töötute armee. Ehitajate, üliõpilaste, turistide armee. *.. kord marsib ellu nagu Rooma / me ärklitubade armee. A. Sang.
▷ Liitsõnad: päästearmee.

armee|korpus
sõj üld- ja eriväeliigi üksustest koosnev operatiivkoondis mõne riigi relvajõududes

asutama ‹37›

1. midagi rajama, looma. Kodu, perekonda asutama. C. R. Jakobson asutas „Sakala”. Asutati kool, instituut. Poisid asutasid oma orkestri. Kavatsen maja juurde iluaia asutada. Sinna asutati linn, koloonia. Millal asutati Meleski klaasikoda? Selts „Säde” asutati Valgas 1902. a. 1970. a. asutati eesti kirjanduse aastapreemia. Asutav kogu 'uue riigi loomisel põhiseaduse väljatöötamiseks kokkukutsutav esinduskogu'. *Sinna [künkale] asutati ööleer, tehti leegitsev lõke .. F. Tuglas (tlk).
2. end (millekski, mingiks tegevuseks jne.) valmis seadma, valmistuma, ettevalmistusi tegema. Külalised asutasid (ära) minema, minekule. Vanemad asutavad tööle, lapsed kooli (minema). Hakati teele, pikale reisile asutama. Ema asutas loomi talitama. Asutasime juba magamaminekut. Kuhu sina end asutad, kas peole? *Miski küpseb ja valmib, miski alles asutab puhkema. L. Hainsalu. || kuskil sisse seadma. Kuhu tema enese asutab? *„Tänan,” kummardas Lutsar asjalikult ja asutas ennast otsekohe laua äärde. L. Promet. *Ega Matis rumal pole, et sooservale elamist asutab. A. Beekman.

au|kodanik
teenekale isikule mõne linna (v. riigi) poolt lugupidamisavaldusena antav aunimetus

autarkia ‹1› ‹s›
maj riigi majanduspoliitika, mis taotleb rahvusliku majanduse sõltumatust kaupade, toorme jm. sisseveost

autonoomia ‹1› ‹s›
osaline iseseisvus, suhteline sõltumatus. a. omavalitsus riigi teatud piirkonna rahvastikule v. rahvusrühmale. Põhiseadusega antud riiklik autonoomia. b. asutuse, organisatsiooni õigus otsustada teat. küsimusi iseseisvalt. Ülikoolide autonoomia.
▷ Liitsõnad: kultuurautonoomia.

avalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. üldiselt teada olev v. teatavaks saanud; (paljude) inimeste juuresolekul toimuv; varjamatu, ilmne. Pettus tuli avalikuks. Asi oli avalikuks saanud. See on avalik saladus. Asjaarutamine kohtus oli avalik. Avalik vargus. Puhkes avalik tüli, skandaal. See on ju avalik riisumine ja röövimine! Vahekorrad teravnesid avalike kokkupõrgeteni. Rahulolematus kasvas avalikuks vastuhakuks. Parem avalik vaenlane kui salalik sõber.
2. kõigile, rahvahulkadele, üldsusele mõeldud v. ette nähtud, kõikide kasutada olev. Avalikud raamatukogud. Linna avalikud käimlad. Kinodes, kohvikutes, restoranides, lauluväljakul jt. avalikes kohtades. Osa koolipidusid on avalikud, osa kinnised. Avalik loeng, esinemine, ettekanne, kõne. E. Vilde avalik kiri Eesti Kirjameeste Seltsile. Avalik maja 'lõbumaja'. Avalik naine 'lõbunaine'.
3. ühiskondlikku v. halduslikku sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav. Politsei kaitseb avalikku korda, võitleb avaliku korra rikkujatega. 1. üldlaulupidu oli suursündmus Eesti avalikus elus. C. R. Jakobsoni avalik tegevus põllumeeste seltsides. Talupojad maksid pearaha ja kandsid teisi avalikke kohustusi. Avalik arvamus 'rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta'. Avalik teenistus 'töötamine riigi v. kohaliku omavalitsuse ametiasutuses'. Avalik omand 'riigile v. omavalitsustele kuuluv omand'. Avalik maks 'riigi v. omavalitsusmaks'. Avalik õigus 'õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid'. Avalik huvi 'rahva ühishuvi; õiguslikult määratud riigi tahe'. *On aga inimestel tahtmist jännata nende avalikkude asjadega! H. Raudsepp.
4. van avameelne, otsekohene. *Ole ometi avalik, Lea, ja ütle: keda armastad sina? B. Alver. *.. kuigi ma olen avaliku jutuga ja veidi liiga otsekohene .. A. Jakobson.

banaani|vabariik
hlv (varem Kesk- ja Lõuna-Ameerika väikeriikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest, praegu üldse vaese ja korruptiivse riigi kohta)

blokaad ‹-i 21› ‹s›

1. linna, sadama, väegrupi jne. täielik sissepiiramine hävitamise v. alistumisele sundimise eesmärgil; sellise isoleerituse seisukord. Leningradi blokaad. Vaenlase blokaad murti läbi. Neil õnnestus blokaadist läbi murda. Palju inimesi hukkus blokaadis.
▷ Liitsõnad: maa|blokaad, mere|blokaad, õhublokaad.
2. poliitiliste, majanduslike jt. abinõude v. sõjalise jõu rakendamine mõne riigi v. riikide rühma isoleerimiseks
▷ Liitsõnad: kontinentaalblokaad.
3. füsiol med mõne elundi v. elundite süsteemi tuimastamine v. talitluse ajutine katkestamine
▷ Liitsõnad: novokaiin|blokaad, südameblokaad.

delegaat ‹-gaadi 21› ‹s›
riigi, organisatsiooni, kollektiivi valitud v. nimetatud esindaja v. volinik; delegatsiooni liige. Kongressi, konverentsi delegaadid.

demarkatsiooni|joon

1. pol (vahe)rahu sõlminud riikide relvajõude v. võidetud riigi okupeeritud piirkondi üksteisest eraldav piirjoon v. maariba
2. med piir haige ja terve koe vahel

demarš ‹-i 21› ‹s›
pol riigi diplomaatiline väljaastumine teise vastu (surve avaldamiseks) noodi, memorandumi, protesti vms. näol

demokraatia ‹1› ‹s›

1. rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Parlamentaarne demokraatia. || (kodanikuvabaduste ja demokraatlike õiguste kohta). Demokraatia laiendamine, kindlustamine, rikkumine, piiramine. Demokraatia kriis. Nõuti suuremat, laialdast, tõelist demokraatiat.
▷ Liitsõnad: esindus|demokraatia, osalus|demokraatia, otse|demokraatia, rahva|demokraatia, sotsiaaldemokraatia.
2. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele. Kollektiivis, rühmas valitseb demokraatia. Parteisisene demokraatia.

depressioon ‹-i 21› ‹s›

1. ka med kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Ajutine, kerge, sügav, raske, tugev depressioon. Hingeline, psüühiline depressioon. Reaktiivne depressioon areneb mõne ränga elamuse tagajärjel. Depressioon süveneb. Kannatab depressiooni all.
2. maj üldine langus riigi tööstuses, panganduses v. majanduses, surutis. Majanduslik depressioon.
3. geogr geol vajunud koht maakoores; alamik
4. meteor madalrõhuala

diadohhid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Aleksander Suure väejuhtidest järglased, kes tema riigi omavahel ära jagasid

diplomaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. diplomaatiasse (1. täh.) puutuv, diplomaatiaga seotud. Diplomaatilised suhted, vahendid. Diplomaatilised protokollid, dokumendid. Visiidi aeg lepitakse kokku diplomaatiliste kanalite kaudu. Diplomaatiline esindus 'riiki välisriigis esindav ametiasutus, mille ülesanne on oma riigi huvide kaitsmine ja läbirääkimiste pidamine'. Diplomaatiline immuniteet 'välismaiste diplomaatide ja nende perekonnaliikmete eriõigused, eksterritoriaalsus'. Diplomaatiline korpus 'ühte riiki akrediteeritud diplomaatiliste esinduste juhid (v. kogu vastavate esinduste isikkond)'.
2. diplomaatlik

edela|osa
edelas olev territooriumi, riigi vm. osa. Eesti edelaosa. Saare edelaosa.

eksklaav ‹-i 21› ‹s›
pol riigi osa, mida ümbritseb võõras riik vrd enklaav

ekspansioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigi piiride, võimu v. mõjusfääri laiendamine. Sõjaline ekspansioon. Majanduslik, ideoloogiline ekspansioon.
2. biol liigi levila laienemine. Rästas-roolinnu ekspansioon sisemaa järvedele.

embargo ‹6› ‹s›
jur maj
1. kaupade sisse- v. väljaveo keeld
2. välismaa kaubalaevade vm. vara kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse

enam|soodustus
maj riikliku väliskaubanduse printsiip, mille kohaselt kõik mis tahes riigi suhtes rakendatavad soodustused laienevad ka lepinguosalisele riigile.

enklaav ‹-i 21› ‹s›
pol riik v. riigi osa, mida täielikult ümbritseb teine riik vrd eksklaav

epolett ‹-leti 21› ‹s›
‹hrl. pl.› sõj mõne riigi ohvitseride, kindralite ja admiralide paraadvormi pael-, narmas- vms. ehisega õlak

era|omand
üksikisikutele ja nende ühendustele (aktsiaseltsidele, osa-, täis- ja usaldusühingutele jms.) kuuluv omand; kogu omand, mis ei ole riigi ega omavalitsuste oma. *Metsaga oli niisugune lugu, pealegi mõisametsaga, et ega rahva moraal seda õigeks eraomandiks pidanudki. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: väikeeraomand.

erastamis|väärtpaber
sihtotstarbeliselt kasutatav väärtpaber, mis tagab selle omanikule õiguse osta erastatavat vara kas riigi poolt kindlaksmääratud hinnaga v. turul kujunenud hindadega, EVP. Erastamisväärtpaberite hind, müük. Erastamisväärtpaberite eest soetatud vara, erastatud eluruum.

eri|osakond
eriliste, spetsiaalsete ülesannetega osakond asutuses v. ettevõttes; sõj vastuluureorgan mõne riigi relvajõududes

esi|ajalugu

1. ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni ürgkogukondliku korra lagunemiseni ning klasside ja riigi tekkimiseni. Baltimaade, Eesti esiajalugu.
2. kõige varasem periood millegi arenemises, algusaeg. Inimese arenemise, Eesti kirjanduskriitika esiajalugu.

ešelon ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj
1. lahingukorra koostisosa. Laskurdiviis oli lahingus pealetungivate vägede teises ešelonis.
2. riigi relvajõudude osa, mis on määratud strateegiliste ülesannete lahendamiseks. Strateegiline ešelon.
3. veoüksus väeosade ümberpaigutamisel vm. sõjaväevedudel (raudteerong, autode kolonn, lennuki- v. laevagrupp). Sõdurite, evakueeritavate ešelon. Rindele suunduv ešelon. *.. saabusid ešelonid sõdurite, relvade, laskemoona ja varustusega... J. Kaho.

finants|inspektsioon
riigi nimel finantssektori järelevalvet teostav asutus

frank1 ‹frangi 21› ‹s›
Šveitsi, mõne Aafrika riigi, varem ka Prantsuse ja Belgia rahaühik. Frangi kurss. Vahetas margad frankideks.

föderatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ühingute, organisatsioonide jne. liit. Ülemaailmne Ametiühingute Föderatsioon. Rahvusvaheline Demokraatlik Naiste Föderatsioon. Spordialade üldise juhtimisega tegeles meil vastava ala vabariiklik föderatsioon.
▷ Liitsõnad: iluuisutamis|föderatsioon, jalgpalli|föderatsioon, kalaspordi|föderatsioon, kergejõustiku|föderatsioon, korvpalli|föderatsioon, maadlus|föderatsioon, male|föderatsioon, poksi|föderatsioon, purjespordi|föderatsioon, tennise|föderatsioon, ujumisföderatsioon.
2. jur liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused; ka riikliku korralduse vorm

haidamakk ‹-maki 21› ‹s›
aj
1. 18. saj. Poola aadli vastu ülestõusnud ukrainlane
2. väesalga liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest aastatel 1918–1920

haldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
riigi- jm. avalik-õiguslike asutuste v. organisatsioonide täitev ja korraldav tegevus; haldamine; haldav võim, administratsioon (2. täh.) Halduse üldkulud. Avalik haldus 'täidesaatva riigivõimu tegevus'. Need maad kuuluvad linna haldusse, on linna halduses. ÜRO halduse alla kuuluvad territooriumid. *Haldus jäi linnades aga endiselt saksa suurkaupmeeste kätte. O. Karma.

haldus|jaotus
riigi territooriumi jaotus üksusteks

haldus|juhtimine ‹-se 5› ‹s›
õpetus riigi, kohaliku omavalitsuse vms. juhtimisest. Õpib ülikoolis haldusjuhtimist. Võetakse vastu uusi tudengeid haldusjuhtimise erialale.

haldus|kulud pl
maj riigi valitsemise, majandusharude, ettevõtete ja asutuste juhtimise kulud

haldus|nõukogu
riikliku ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, mis peab tagama riigi poliitika üldsuundade järgimise ettevõtte tegevuses

hunta ‹6› ‹s›
pol ajutine täidesaatev organ Hispaanias, Portugalis ja Ladina-Ameerikas, loodud riigi valitsemiseks (hrl. pärast sõjaväelist riigipööret). Hunta kehtestas riigis sõjaväelise diktatuuri.

hädaabi|töö
‹hrl. pl.› riigi v. omavalitsuste poolt töötutele organiseeritud odavapalgaline töö

hümn ‹-i 21› ‹s›

1. teatava riigi, rahvuse, klassi, organisatsiooni pidulik esinduslaul. Eesti Vabariigi hümn.
▷ Liitsõnad: olümpia|hümn, rahvus|hümn, riigihümn.
2. kirj muus ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus. Homerose, Pindarose hümnid. R. Glieri „Hümn suurele linnale”.
3. piltl ülistus. Poeem, film on hümn loodusele ja merele. Linnud laulsid hümni kevadele.

interneerima ‹42›
pol eraldama ja kinni pidama (ning relvitustama), näit. neutraalsele territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi, vaenlasriigi kodanikke sõdivas riigis jm.

interventsioon ‹-i 21› ‹s›
pol ühe v. mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse, viimase suveräänsuse rikkumine. Sõjaline interventsioon.

invasioon ‹-i 21› ‹s›

1. sissetung teise riigi territooriumile | piltl. Majanduslik invasioon.
2. biol paiksete loomade (hrl. lindude) hulgaline ränne uuele maa-alale
3. med vet organismi nakatumine loomparasiitidega, nuginakkus