[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

džigiteerima ‹42›
kiirel ratsutamisel hobuse juhtimise ja relva käsitsemise osavust näitama

konfiskeerima ‹42›

1. isiklikku vara (ka konterbanti, loata relva) tasuta riigile võtma. Sõjaroimarite vara konfiskeeriti. Salakütilt konfiskeeriti 40 kg põdraliha. Politsei konfiskeeris läbiotsimisel mitu vintpüssi ja püstolit. Ühelt reisijalt konfiskeeriti tollis suur hulk narkootikume.
2. trükitoodet käibelt kõrvaldama. Ajalehenumber, kogu tiraaž konfiskeeriti. Võimud konfiskeerisid raamatu.

laske|ulatus
ka sõj relva maksimaalne laskekaugus

sisse laskma

1. sissepääsemist, sisenemist võimaldama. a. (kellelegi). Tee uks lahti, lase sisse! Uksehoidja ei lasknud meid sisse. b. (millelegi). Tegi akna lahti, et värsket õhku sisse lasta. Saabas laseb vett sisse. *Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta. A. Kitzberg.
2. kuhugi langeda, vajuda laskma. Automaati, taksofoni lastakse münt sisse. Võrke, noota, õngi sisse laskma. Valab tassi kohvi, laseb kaks suhkrutükki sisse. || kõnek sisse puurima. Mahlakasele lastakse oherdiga auk sisse.
3. uut relva proovilaskmisega välja reguleerima. Uus püss tuleb sisse lasta.

ohvitser ‹-i, -i 10› ‹s›
relva- ja korrakaitsejõudude ning sõjaväestatud ametkondade juhtivkoosseisu kuuluv vastava auastmega isik; sõjaväeliste auastmete liik. Ohvitseride kasiino. Merelaevastiku, maavägede ohvitser. Väeossa tuli noor sõjakooli lõpetanud ohvitser. Kapteni auastmes ohvitser. Kolonni ees marssisid ohvitserid.
▷ Liitsõnad: all|ohvitser, eru|ohvitser, kaardiväe|ohvitser, käsundus|ohvitser, lennuväe|ohvitser, maaväe|ohvitser, mereväe|ohvitser, noorem|ohvitser, politsei|ohvitser, reserv|ohvitser, rivi|ohvitser, side|ohvitser, staabi|ohvitser, suurtükiväe|ohvitser, vanemohvitser.

paljakäsi ‹adv›

1. paljaste, kinnastamata kätega. Lapsed veeretasid paljakäsi lumepalle. Ära kuuma potti paljakäsi tõsta!
2. ilma et midagi (töö-, löögiriista, relva vms.) käes oleks; ilma vajaliku abinõuta. Paljakäsi seda kivi kohalt ei nihuta. Mees olevat lausa paljakäsi karu vastu läinud. *.. relvi ega masinaid ei anna, hakka vaenlast kas või paljakäsi kinni pidama. R. Kaugver.
3. ilma kingitust vm. viimata v. toomata; harilikum: palja käega. Ega külla või sünnipäevale päris paljakäsi minna ei saa. *Tema tuli siia paljakäsi, nüüd Karlofiine ärikaaslasena kosub. H. Kiik.

portupee ‹15› ‹s›
vöö- v. õlarihm relva, välitasku vms. kandmiseks. Lipnikul on portupee üle õla ja revolver puusal. *Minu ees hüples jooksusammude taktis meie luureülema portupeedes kasuka selg.. E. Rannet. *.. laual asetses tupes mõõk, millel oli kuldne käepide ja tulipunasest sametist portupee. I. Pau (tlk).

relva|luba
luba relva omamiseks ja kandmiseks

relvitsi ‹adv›
hrv relva(de)ga, relva(de) abil. *Kes teda [= Saksa tudengit] solvas, pidi .. astuma temaga duellis relvitsi vastamisi .. J. Kross (tlk).

rusika|õigus
õiguse andmine tugevamale. Kehtestati, pandi maksma rusikaõigus. Bandiidid tunnistasid ainult toorest rusikaõigust. || jur keskaegse Lääne-Euroopa feodaalõiguses tava lahendada vaidlusi rusikavõitlusega v. relva abil. Prantsusmaal keelustati rusikaõigus aastal 1296.

sihtur ‹-i, -it 2› ‹s›
sõj suurtüki, miinipilduja vms. juures tegutseva meeskonna liige, kes suunab relva sihtmärki. Suurtükimeeskonna sihtur. Täistabamuses said surma nii sihtur kui laadur.

sise|ballistika
füüs sõj ballistika haru, mis uurib lastava keha liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse

sõjaväe|baas
sõj garnisoniga mehitatud ala, kus on relvajõududele vajalikud ehitised ning relva-, toidu- jm. vajalikud varud. NATO, USA sõjaväebaasid. Vene sõjaväebaasid Gruusias.

tehniline ‹-se 5› ‹adj›

1. tehnikasse (1. täh.) puutuv v. selle rakendustega seotud, tehnika alale kuuluv. Tehniline haridus. Tehnilised teadmised, vahendid. Õpilaste tehniline omalooming. Tehniline küberneetika, joonestamine. Tehnilised spordialad 'tehnosport'. Tehniline atmosfäär füüs (tehnikas kasutatav rõhuühik). Poisil on head tehnilist mõtlemist, taipu. Tehnilisi oskusi arendavad mänguasjad. || toodete valmistamist käsitlev v. sellega seotud. Tehniline uuendus, täiustus, lahendus. Tehniline ülesanne, joonis, projekt. Toote tehniline kirjeldus. Ehitise, seadme tehniline dokumentatsioon. Uue laeva tehnilised andmed. Tehnilised nõuded, normid, tingimused. Tehase tehnilise kontrolli osakond. Tehnilises mõttes pole seade keerukas. || masinatest, seadmetest vms. koosnev. Tehnilised süsteemid. Ettevõtte tehniline varustus. Filmitootmine eeldab ajakohast tehnilist baasi. Vabriku tehniline sisseseade on vananenud. || masinate ja seadmete funktsioneerimisse, töökindlusse ja korrashoidu puutuv. Tehniline diagnostika, abi. Tehniline järelevalve, teenindus. Gaasiseadmete tehniline ülevaatus. Autode tehniline korrastus. Sõiduki tehniline seisukord pole kiita. Püstolil on mingi tehniline rike. Sides esines tehnilisi häireid. Sidepidamisega on tehnilisi raskusi. Tehniline laskekiirus sõj relva tehnilistest omadustest tulenev maksimaalne laskekiirus.
▷ Liitsõnad: üldtehniline; insener-|tehniline, materiaal-|tehniline, teaduslik-tehniline.
2. millegi sooritamisse v. sooritamise oskusesse puutuv, sellega seotud v. sellest tulenev. Tantsija tehnilised oskused jätavad soovida. Vehklejate tehniline ettevalmistus oli hea, kehv. Pianisti tehnilises võimekuses pole mingit kahtlust. Purjetaja on saavutanud tehnilise meisterlikkuse. || selline, mis käsitleb midagi vastava ala spetsiifika seisukohalt; vormilise v. korraldusliku küljega seotud. Tehniline toimetamine (hõlmab trükise polügraafilise kujundamise). Ajakirja tehniline toimetaja. Võistlusprotokoll on spordivõistluste tehniline aruanne.
▷ Liitsõnad: puhttehniline.
3. tööstuse tarbeks kasutatav. Tehniline piiritus, hapnik, papp, vaseliin. Tehnilised kiudained, rasvad.Tehnilist tselluloosi kasutatakse põhiliselt paberi tootmiseks. Lina ja suhkrupeet on tähtsad tehnilised kultuurid. Puu- ja köögiviljade tehniline küpsus põll aiand koristusküpsus.

teras ‹-e 4› ‹s›

1. toormalmist ja vanarauast saadav raua ja süsiniku sulam, kasutatavaim masinaehitusmaterjal. Legeeritud teras. Kuumus-, kulumiskindel teras. Damaskuse teras 'mustrilise pealispinnaga teras, bulatt'. Terast karastama, sulatama, tootma. Terasest traat, tööriistad, masinaosad, ehitusdetailid. Roostevabast terasest potid ja pannid. Terasest ja klaasist hooned. Kirves on heast terasest. || (sellest sulamist relva, selle tera kohta). *Siin on minu rind, noor kangelane, löö siia oma heleda terasega .. F. Tuglas (tlk). *Ei pääsenud Kasso väed üldse kastma terast võõrasse verre. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: automaadi|teras, ehitus|teras, instrumendi|teras, kiirlõike|teras, konstruktsiooni|teras, sarruse|teras, tööriista|teras, valu|teras, vedruteras; bessemer|teras, damask|teras, elektri|teras, eri|teras, konverter|teras, kroom|teras, kroomnikkel|teras, kvaliteet|teras, legeer|teras, martään|teras, nikkel|teras, sula|teras, süsinik|teras, vääristeras; kuuskant|teras, latt-|teras, leht|teras, nurk|teras, profiil|teras, riba|teras, rull|teras, valts|teras, ümarteras.
2. piltl miski, mis meenutab (kõvaduselt, vastupanuvõimelt v. värvuselt) seda sulamit. Võistlejatel on terasest närvid. Sportlik keha laseb endas aimata terast. Pilgus helkis kalki terast. Paksude kulmude alt välgatab silmade halli terast. *„Kui vaja, olen magamata kogu nädala, olen magamata kaks nädalat.” – „Sa oled terasest poiss.” J. Parijõgi.

toru ‹11› ‹s›

1. hrl. silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha. Metallist, rauast, betoonist, plastmassist, kummist, klaasist toru. Keraamilised, mitmekihilised torud. Valatud, valtsitud, gofreeritud, pliitatud toru. Õmbluseta, muhvotsaga toru. Peen, jäme toru. Sirge, kõver toru. Torude paigaldamine, jätkamine. Torude mähkimine. Toru kalle. Toru läbimõõt oli 0,5 m. Pumba, veepaagi toru. Vesi jookseb lauta torusid mööda. Gaas juhitakse korteritesse torude kaudu. Vesi, nafta voolab torudes. Lüpsimasin kisub lüpsmisel piima torusse. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Vanamoeline toruga grammofon. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool. || telefonitoru. Telefon helises, võtsin toru. Võttis toru hargilt, pani, viskas toru hargile. Torust kostis naisehääl. „Tulen kohe,” ütlesin kiirustades torusse. *Õige nüüd Airil vaja neid kõnesid pidada, ta pole kohe sihuke tüüpki, kes ripuks toru otsas. H. Mänd. || kõnek (pika vabriku- v. laevakorstna kohta). Lähenesime linnale: paistsid kirikute tornid ja vabrikute torud. *Silmapiiril kümmekond laeva, peaaegu pooltel neist suitsu ajavad torud peal. H. Sergo. || kõnek (püksisäärte, ka käiste kohta). *Minu koolipõlves lehvisid mehed ringi laiades kloššpükstes, nüüd jälle kantakse nii peenikesi torusid, et ei mõista ära arvatagi, kuidas neid jalga ja jalast ära saab. L. Promet.
▷ Liitsõnad: alumiinium|toru, asbest|toru, asbesttsement|toru, betoon|toru, eboniit|toru, frees|toru, klaas|toru, kummi|toru, laud|toru, malm|toru, metall|toru, plastmass|toru, plekk|toru, puu|toru, raud|toru, ribi|toru, savi|toru, teras|toru, tsement|toru, vasktoru; auru|toru, bergmann|toru, dreeni|toru, elektronkiire|toru, gaasi|toru, haru|toru, hingamis|toru, imi|toru, isoleer|toru, jaotus|toru, joa|toru, joote|toru, juht|toru, kanalisatsiooni|toru, keskkütte|toru, koore|toru, kuulatlus|toru, kuulde|toru, kõne|toru, kütte|toru, magistraal|toru, mantel|toru, piima|toru, pikendus|toru, pumba|toru, puur|toru, põlv|toru, püstik|toru, ring|toru, soojus|toru, rõhu|toru, röntgeni|toru, sifoon|toru, solgi|toru, spiraal|toru, suitsu|toru, suruõhu|toru, surve|toru, toite|toru, tsirkulatsiooni|toru, tuulutus|toru, tühjendus|toru, vaatlus|toru, vee|toru, ventilatsiooni|toru, vihmavee|toru, väljalaske|toru, väljavoolu|toru, õhu|toru, õhutus|toru, äravoolu|toru, ühendus|toru, ülevoolutoru; hääletoru.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› torutaoline, kujult mõneti toru (1. täh.) meenutav moodustis. Keeras singiviilu toruks ja pistis suhu. Torus püksisääred, püksid. Pani käed toruks, toruna suu juurde ja hüüdis midagi. Mees pani käed suu ette torusse, torru ja puhus söed hõõgvele. Imes torus huultega jäätist. Tüdruku huuled läksid, tõmbusid pettunult torru. Huuled irooniliselt torus. „Ah jäta ometi see jutt!” ajas Urve huuled torru. Ah jälle ei meeldi, jälle mokad torus! Jäi midagi mõtlema, suu torus. *.. ja pehmete kurruliste põskede vahel suu, mis üllatusest ümmarguseks toruks tõmbus ja siis heameelest pikaks kriipsuks venis. M. Saat.
▷ Liitsõnad: hinge|toru, sool|toru, sääre|toru, söögitoru; kapillaar|toru, sõel|toru, tolmutoru.
3. kõnek (tulirelva raua, ka relva enese, eriti suurtüki kohta). Karabiini, kuulipilduja, kahuri, haubitsa toru. Pika toruga parabellum. Laeng lõhkes torus. Andsime relvadest tuld, nii et torud tulised. See on vilets jahimees, kellele loom jookseb ise toru ette. Tulerühm sätib torusid positsioonile. *Saime tund aega marutuld kõigist torudest ning kaotasime kaks ettevaatamata meest. R. Kaugver. *Esimese patarei esimene toru annab oma esimese paugu selles sõjas. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: automaadi|toru, kahuri|toru, püssi|toru, püstoli|toru, suurtükitoru.
4. kõnek (puhkpilli kohta). Pasunamehed võtsid oma torud ja alustasid uut lugu. *Põder asutas .. puhkpilliorkestri, mille torud telliti D. O. Wirkhausi vahendusel Berliinist. K. Saaber. *Vasksete torude kaeblik viis ihub sumbunud valu värskeks pitsituseks. A. Beekman.
5. kõnek rumal, taipamatu, saamatu inimene, loru. Kes käskis teda selline toru olla! Sina ka midagi tead, va toru! *Aga eit ütleb: „Ega sa printsi endale väimeheks saa, vana toru! .. ” K. Rumor. | ‹adjektiivselt›. Et inimene ka nii toru võib olla!

tule|jõud
sõj relva v. väeüksuse võime tekitada vastasele oma tulega kahjustusi. Suure, võimsa tulejõuga relv. Suurtükiväe, jalaväe, allüksuse tulejõud. Vastane oli tulejõult ilmses ülekaalus.

valang ‹-u 2› ‹s›

1. ka sõj kaks v. enam lasku automaatrelvast ilma relva päästikut vabastamata. Pikad, lühikesed valangud. Valang automaadist, kuulipildujast. Andis, tulistas automaadist mõne valangu. Sai lahingus valangu rindu ja suri silmapilkselt. Kostis kuulipildujate tärisevaid valanguid. Valang valangu järel käristas öövaikust.
▷ Liitsõnad: automaadi|valang, kuulipildujavalang.
2. valing. a. (sademete, hrl. vihma kohta). *.. on esimesed harvad vihmapiisad tihenenud ja liitunud ainsaks kohisevaks valanguks. M. Raud. *Juba augustikuul algasid vihmasajud, mis võimatul kombel segasid välistöid. Pea iga päev tuli oma valang kaela. M. Mõtslane. b. (sõnade, tundmuste kohta). Vihane eit saatis neile järele valangu sõimusõnu. *Preili langes nuuksudes lauale .. Meestel oli piinlik vaadata seda avalikku tunnete valangut .. V. Õun.
▷ Liitsõnad: sõimu|valang, vihmavalang.

varjend ‹-i 2› ‹s›
sõj rajatis elanikkonna kaitseks massihävitus- vm relva kahjustava toime eest. Betoonist, raudbetoonist varjend. Varjend asus täielikult maa all. Õhuhäiret kuuldes rutati varjendisse. Maja keldrikorrus oli kohandatud varjendiks. || (üldisemalt:) varjekoht. Leidis endale varjendi suures pommiaugus. Sokku varitsetakse selleks püstitatud varjendis. Ämblikul on kokkurullitud lehtedest varjend.
▷ Liitsõnad: pommi|varjend, süvendvarjend.

võimu|liialdus
jur ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi v. jõu ebaseaduslik kasutamine v. sellega ähvardamine

välis|ballistika
füüs sõj ballistika haru, mis käsitleb lastava keha liikumist väljaspool relva rauaõõnt

väljalennu|punkt
sõj lennujoone element, relva suudme keskpunkt

üksik|lask
sõj ka sport lask, mille järel tuleb relv ümber laadida (ühelasulise relva puhul) v. uue lasu tekitamiseks uuesti päästikule vajutada (automaatrelva puhul). Üksiklasud vaheldusid kuulipildujavalangutega. Kogus hirvelaskmises üksiklaskudega 232 silma.