[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

reisija ‹1› ‹s›
(< tgn reisima); rongis, laeval v. lennukis sõitja. Tuglas oli suur reisija. Pakkide ja kohvritega reisijad kogunesid perroonile. Laeval puudus täielik reisijate nimekiri. Lennuõnnetuses hukkus kaheksakümmend reisijat ja kaks meeskonnaliiget. Lennuk startis, pool tuhat reisijat pardal.
▷ Liitsõnad: huvi|reisija, kaas|reisija, kauba|reisija, lõbu|reisija, nais|reisija, proovi|reisija, transiitreisija.