[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

redis ‹-e 4› ‹s›

1. üheaastane köögiviljataim, aedrõika teisend. Rediseid kasvatama. Varsti hakkab redis saaki andma.
2. eelmise söödav lihakas juurikas. Ümmargused, piklikud redised. Punase, valge koorega redised. Mulle sattus kibeda koorega redis. Karged, mahlakad redised. Krõmpsutab redist. Kartulisalatit kaunistasid õiekujuliseks, sektoriteks, viiludeks lõigatud redised. Läks näost punaseks nagu redis. || piltl kommunisti teesklev inimene (nõukogude ajal). *Noh, kes „redist” või teesklejat niisugusele kohale [= hävituspataljoni ülemaks] oleks määranudki, pidi ikka olema teenetega tšekist. A. Viirlaid.