[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

raputama ‹37›

1. järskude korduvate tõugetega, nõksakutega edasi-tagasi, üles-alla, kahele poole võngutama. Haaras vastasel rinnust kinni ja raputas kõvasti, kõigest jõust. Sa raputasid teda nagu kotti. Magajaid raputati õlast. Raputasin Reinu ärkvele. Raputati ust ja nõuti sisselaskmist. Keegi raputas meeleheitlikult väravakella. Raputasin koti tühjaks. Raputati ähvardavalt, võimetus vihas rusikaid vastase poole. Minu küsimuse peale raputati eitavalt pead. Selline olukord paneb arusaamatuses pead raputama. Kätt raputama (teretamisel, hüvasti jättes, milleski kokku leppides). Hobune raputab parme tõrjudes pead. Märg koer raputas end. Kana raputas suled kohevile. Tuulehoog raputas puid. Munakiviteel raputas vanker kõvasti. Rooplik tee raputas sõitjaid. Vankris, autokastis raputas sõidu ajal kõvasti. Lained õõtsutavad ja raputavad paati. Vägev plahvatus raputas maja. Tugevad tõuked raputasid maapinda. *Samal hetkel raputab õhku pikk kuulipildujavalang, millele järgnevad lühikesed valangud automaatidest .. A. Jakobson. | piltl. On vaja selliseid telesaateid, filme, mis inimesi raputaksid nende loiduses. Meie sajandil on inimkonda raputanud kaks maailmasõda. *Sõjajärgset teatrit on Brecht raputanud rohkem kui keegi teine. V. Panso. || selliselt võngutades, kloppides midagi millegi küljest eraldama. Raputab oma riided, mantli lumest puhtaks. Raputas supellina liivast, prahist puhtaks. Hobusemees raputab riietelt heinapuru, tolmu. Madis raputab piibukaha tuhast tühjaks. Ära raputa sigaretituhka põrandale! Raputab mütsilt vihmapiisku. Tuul raputas okstelt lund, vett. | piltl. Raputasin endast kurvad mõtted. Ole rõõmus, raputa endalt argipäevamured. Raputa endast loidus ja asu tööle!
2. (hrl. inimese keha) tugevasti värisema, lõdisema, rappuma panema. Tugevad, kerged külmavärinad raputasid keha. Äge palavik raputas teda õhtupoole ööd. Haiget raputasid langetõvehood. Ahastav nuuksumine raputas naise keha. *.. ärkas metsavaht Priidik oma asemel, sest külm raputas teda. F. Tuglas (tlk). *Ja seda kõike vaadates raputas mind äkki hirm .. G. Helbemäe.
3. puistama, riputama. Raputab võileiva peale soola. Naine raputas pakist pisut teed kannu. Kuuri ette oli kanadele teri raputatud. Majahoidja raputab jäätunud kõnniteele liiva. *Väljas oli tuuline ja külm. Raputas peent liivataolist lund .. A. H. Tammsaare.

(endale) tuhka pähe ~ pealaele raputama vt tuhk

lahti raputama

1. end kellestki, millestki raputades (1. täh.) vabastama; raputades küljest eraldama. Sain oma käe ta haardest lahti raputada. Ümber jala põimunud veetaimed tuleb lahti raputada. Püüdis igati end soovimatust kaaslasest lahti raputada. | piltl. *Aga Mait raputas enda seesuguseist tumedaist mõtteist võimalikult ruttu lahti. E. Vilde.
2. kõnek (võistluses, põgenemisel jne.) tagatulijate, -ajajate ees edumaad saavutama, neid selja taha jätma, lahti rebima. Distantsi viimasel ringil raputas ta end konkurentidest tugeva spurdiga lahti. *Ainult ta teab, et teda taga aetakse, ja kui ta ei jõua end jälitajatest lahti raputada, siis lastakse ta maha. P. Kuusberg.

läbi raputama
väga tugevasti raputama (ka hingeliselt). Tee oli auklik, sõit raputas mu täiesti läbi. *.. müristab [orel] kõuevõimsusel, raputab kuulaja viimse hingeniidini läbi .. L. Hainsalu.

maha raputama

1. raputades (1. täh.) millegi küljest eraldama, raputades langetama. Torm raputas puude otsast õunu maha. Raputab oma riietelt, mütsilt lund maha. || piltl minema heitma, kõrvaldama. Raputa need mõtted maha! Püüab endalt kartust, unerammestust maha raputada. Kogu see lugu oli ränk koorem, nüüd ta on maha raputatud. *Teose finaal tõotab, et Mari raputab endast maha kõik räpase .. V. Alttoa.
2. kõnek (võistluses, põgenemisel) jälitajate ees edumaad saavutades neid maha jätma; lahti raputama. Raputas enne finišit endast teised võistlejad maha. *Lõõtsutades aeglustas Leth sammu. Koerakari oli maha raputatud, pettemanööver õnnestus. E. Heinaste (tlk).
3. maha puistama, maha riputama. Ukse kõrvale oli kanadele teri maha raputatud. Pilv raputas lund maha.

peale raputama
peale puistama, peale riputama. Raputas koogile suhkrut peale. Värsketele kaladele raputati soola peale.

tolmu (oma) jalgadelt raputama vt tolm

välja raputama
millestki (v. kellestki) raputades esile tooma. Raputasin oma kalasaagi kotist välja. Raputab liiva kinga seest välja. Küll ma sinust kogu tõe välja raputan 'välja pressin'!

üles raputama
raputades äratama. Ta raputas mind unest, magamise pealt üles. | piltl. Raske on teda letargiast, ükskõiksusest üles raputada.