Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 sobivat artiklit.
raps ‹interj adv›
‹ka korduvana› annab edasi rapsatust v. kiiret liigutust, kraps. Kass püüdis hiire raps kinni. *Raps-raps lõikas ta kiirustades nöörid katki .. J. Kaplinski (tlk). *Raps! oli ta hobuse seljast maas .. V. Ilus.
raps ‹-i 21› ‹s›
põll sinakasroheliste lehtedega ristõieline õli- ja söödataim, õlikaalikas (Brassica napus var. oleifera)
▷ Liitsõnad: suvi|raps, taliraps.
raps ‹-u 21›
1. ‹s› järsk (kerge) löök v. tõmme. Isa andis poisile vitsaga paar rapsu. Tõmbas järsu rapsuga haavalt selle külge hakanud sideme. *Peeti siis teist [= hüljest] seni tuura varal vangis, kuni ta ära väsis ning rapsud ja tõmbamised jõuetumaks jäid. H. Sergo.
2. ‹s› kõnek raks, kord, puhk. *.. ta ütles muu seas, et sa olla ju mõni kaks rapsu nende pool olnud õhtusöögil. A. Murakin (tlk).
ühe rapsuga
korrapealt, hoobilt. *Aga vaata linde, kui need kevadel paarivad: tuhandete seast leiab isane ühe rapsuga sündsa naisukese, ilma et nad teineteist enne oleksid näinudki .. E. Vilde.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |