[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rambi|palavik
esinemispalavik (eriti näitlejail jt. publiku ees esinejail). Juba kogenud näitleja, ent iga etteastumise eel ometi rambipalavikus. Teda haaras, valdas kerge rambipalavik. Ehkki kõne tekst oli olemas, tundis ta ometi rambipalavikku.

rambi|tuled pl
rambivalgus. *Teadsin kaljukindlalt, et kord seisan ka mina seal rambitulede säras .. R. Tiitus.

rambi|valgus
teater rambilt tulev valgus. Rambivalgus süttib, kustub. Lauljatari brokaatkleit sädeles rambivalguses. Näidendi tõi rambivalguse ette 'lavastas' üks taidlusring.

ramp1 ‹rambi 21› ‹s›

1. teater lavapõranda eesserv, mis varjab pealtvaatajate eest lava valgustavaid lampe. Näitleja tuli rambi äärde ja kummardas publikule. Aaria esitamiseks astus laulja rambile lähemale. Mõlemal pool rampi 'laval ja saalis'. || rambivalgus. Laevalgus kustus ning süttisid ramp ja prožektorid. *Juba Zita rambile ilmumine ei vastanud mitmete arvates kujutlusele tähest. I. Jaks.
2. tehn kaldtee mitmekorruselises garaažis, kahe liiklustasandi vahel vm.
3. mer aparell. Laeva sõidu ajal on ramp püstiasendis.
4. kallaku v. kumera pinnaga trampliin rula- vms. trikkide harjutamiseks ja esitamiseks. Rulaparki pandi uued rambid. Rulluisutajad lustivad rampidel. Trikirattur tegi rambil trikke . Tegi rambil rulluiskudega 360-kraadise hüppe.

ramp2 ‹rambi 21› ‹s›
murd kramp [1]. *.. oli juba kojas ning lükkas uksel rambi eest ära. A. Hint.

valgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. füüs elektromagnetlained, mis silma langedes tekitavad nägemisaistingu. Monokromaatiline, polariseeritud valgus. Valguse kiirus. Valguse difraktsioon, polarisatsioon. Valguse kiirgamine, rõhk, neeldumine, murdumine. Valguse toime, mõju. Valgus levib sirgjooneliselt.
2. (tavalises igapäevases kasutuses loodusliku valgustuse, eriti päevavalguse kohta). Päikese ere valgus. Täiskuu kahvatu valgus. Tähtede nõrk külm valgus. Suveöö hämar valgus. Algava päeva valgus. Hommikune, õrn koidueelne valgus. Mahe, pehme, tugev, terav valgus. Valguses, valguse käes helkiv veepind. Lumelt peegelduv särav valgus pimestas silmi. Silmad ei ole nii heleda valgusega harjunud. Läbi kardinaga kaetud akna kumas, immitses tuppa valgust. Väikesest aknast tuleb vähe valgust. Valgus langeb otse, küljelt. Toad olid avarad ja valgust täis. Uuris riiet vastu valgust, et kas on küllalt tihe. Ära seisa valguse ees! Päike oli juba madalal ja valgus hakkas varjudega segunema. Rohkesti valgust vajav taim. Kus valgust, seal varju. *Jaanipäeval pühitsetakse viina ja õllega valguse võitu pimeduse üle. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kuu|valgus, päeva|valgus, päikese|valgus, taeva|valgus, tähevalgus; polaar|valgus, põhja|valgus, sodiaagi|valgus, tuhkvalgus; ao|valgus, eha|valgus, hommiku|valgus, koi|valgus, koidu|valgus, puhte|valgus, videviku|valgus, õhtuvalgus; pool|valgus, täis|valgus, välisvalgus; ilma|valgus, maailmavalgus.
3. (tehisvalgustuse, tulevalguse kohta). Tänavalaternate valgus suutis vaevu läbi tungida tihedast udust. Autolaternate valgusse jäi mingi tume kogu. Altar säras küünalde valguses. Istume lõkketule valguses. Õhtust söödi petrooleumilambi, küünlatule valgusel. Matkajad uurisid kaarti taskulambi valgusel. Võistlused toimusid prožektorite valgusel. Laelamp annab heledat valgust. Mõnest aknast kumas, pilkus, paistis ähmast valgust. Hädine taskulamp heitis jalge ette võbelevat valgust. Vajutas lülitile ja toas süttis valgus. Ta ei teinud, süüdanud valgust, vaid liikus ruumides käsikaudu. Kõik lambid põlesid, nii et korter säras valgusest. Tule siia valguse kätte, valgu(se)sse! Majja tuuakse varsti valgus 'elekter' sisse. *Ühe laia tänava ääres võttis suur klaasseintega tsehh valguse maha, lõpetades töö. K. Saaber. | piltl. Teadmiste, hariduse valgus. Haridus on valgus, harimatus – pimedus. Käsitlegem nähtust uusimate teooriate, ideede valguses! Juba toimunu valguses 'seda arvestades' saavad mõistetavaks nii mõnedki asjaolud. Nende faktide, andmete valgusel on olukord valitsuse kontrolli all. Sa oled mu silmade valgus 'silmarõõm'. *.. see on uue elumõistmise ja maailmavaate valgus, kasvava põlvkonna uue teadlikkuse valgus, mis sunnib taanduma kõik vana, pimeda, minevikku kuuluva. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: elektri|valgus, gaasi|valgus, huum|valgus, hõõg|valgus, küünla|valgus, lambi|valgus, laterna|valgus, magneesiumi|valgus, neoon|valgus, peeru|valgus, prožektori|valgus, tehis|valgus, tule|valgus, tõrvikuvalgus; haju|valgus, kontra|valgus, lae|valgus, rambi|valgus, tagant|valgus, üldvalgus; pool|valgus, täisvalgus; trükivalgus.
4. piltl vaimuvalgus. Kooliõpetajad tõid, viisid valgust rahvale, rahva hulka. *Nii siis valgustas Loona [lugemisega] oma vaimu ja tundis valgusest mõnu. L. Kibuvits.
5. ‹inessiivis ja illatiivis› piltl miski mingil kujul esinevana, esitatuna, näidatuna. Näitab, näeb asju nende õiges valguses. Poiss püüab end võõraste juuresolekul igati soodsas, heas valguses näidata. Noorus paistab meile alati roosas valguses. Nüüd hiljem näen paljutki sootuks teises, teistsuguses valguses. Selles raamatus kujutatakse uusrikkaid üpris ebameeldivas valguses. Oskab kõike seada õigesse, uude, paremasse valgusse. Selline teguviis asetas Andrese ülemuste silmis väga halba valgusse. *.. mina usun sind palju vähem kui Tiinat, sest sina oskad asjad ikka niisukeses valguses paista lasta, nagu sinule meeldib. A. H. Tammsaare.
6. piltl headus, headuse maailm. Võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Elus on valgus ja vari alati kõrvu.
7. piltl sära, helk. Naise silmades on soe valgus. Naeratus tõi imelise valguse ta näole. *Ning sisemine valgus ja tugeva inimese tahe kaunistasid arsti nägu. L. Promet.
8. silmavalgus, nägemisvõime. *Viimastel aastatel, kui valgus lausa kadumas oli, kasutas ta ettelugejate abi. G. Ernesaks.
9. kõnek (piima kohta:) valgendav aine. Pane kohvile valgust ka! *See oli jahusupp kartulite ning kaalikatega, toobi võrra ka piima valguseks peale pandud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: supivalgus.

vööri|ramp [-rambi]
mer vööris paiknev ramp. Laeva vööriramp lasti alla.