[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rake ‹rakke 18› ‹s›
‹hrl. pl.› kaevurake. Puust, betoonist rakked. Varemalt tuli ette katusega rakkeid. Pehkinud raketega kaev. Kaevu ülemised rakked olid juba pudedad. Vinnas kaevust piimanõu rakkeile. Laskus rinnuli rakkeile ja vaatas kaevu.
▷ Liitsõnad: kivi|rake, puurake.

rake ‹rakme 17› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. hobuse jt. loomade rakendamise vahend. Parandab hobuste rakmeid. Võttis rakmed ja läks hobust ette panema. Hobused korralikult rakmeis, rakmes. Noort sälgu harjutati rakmetesse, rakmesse. Tee on porine, hobune veab nii et rakmed ragisevad. Hobuse selg on ebasobivaist rakmeist verele hõõrdunud. Looka, range jt. rakmeid kaunistati sageli mustriga, metallnaastudega, tuttidega. Eesel käru ees oli õige uhkete rakmetega. | piltl. *Siin ta on juba kümmekond aastat rüganud, varavalgest hilisõhtuni rakmeis .. V. Saar. *Elu tahab elada. Ja oma rakmeist ei pääse keegi. R. Roht.
▷ Liitsõnad: hobuse|rake, ratsa|rake, sori|rake, sõidu|rake, veorakmed.
2. sõj ese (näit. vöö- ja õlarihm, seljakott), mis hõlbustab sõjaväelasel relvade ja varustuse kandmist. Äratuse järel tuli sõduril kiiresti rakmeis olla. *Täies rakmes sõdurid marssisid [õppeplatsil] tundide kaupa pehmes, talla all veerlevas liivas, higistasid, nõrkesid .. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: sõjaväe|rake, välirakmed.