[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rahvuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mingile rahvusele eriti omane v. tunnuslik; rahvustundel põhinev, seda väljendav. Rahvuslik kultuur, kirjandus, kunst, teater. Rahvuslikud spordialad. Rahvuslikud tikandid, ornamendid, mustrid. Nii sisult kui vormilt rahvuslik teos. Kunstiloomingu rahvuslik koloriit. Helilooja töödes on tuntav rahvuslik omapära. Rahvuslikus stiilis kujundatud mööbel. Rahvuslikke huve kaitsma. Rahvuslik liikumine, vabadusvõitlus. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Sajandeid tuli taluda rahvuslikku rõhumist. Rahvuslik enesemääramisõigus, ühtekuuluvustunne. Keel kui rahvuslik rikkus. Rahvusliku leina päevad. Meie rahvuslik suurmees. Rahvuslik psüühika. Rahvuslik iseteadvus, piiratus. Õhutati rahvuslikku vaenu. See helilooja on meie rahvuslik uhkus. *.. paradoksaalne nähe, et kõige rahvuslikumad vaimsed loojad muutuvad aja jooksul ikka kõige rahvusvahelisemaiks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: marurahvuslik.
2. teat. rahvusest koosnev; etniline. Rahvuslik vähemus, enamus. Eesti rahvuslikud väeosad. Oma rahvuslik intelligents, haritlaskond. Elanike rahvuslik koosseis. Rahvusliku kuuluvuse alusel jaguneb elanikkond järgmiselt.