[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

fondi|mahukus
maj mingi toodangu hulga valmistamiseks vajalike tootmise põhifondide mahtu iseloomustav suurus (hrl. rahas väljendatuna)

kaubandus|bilanss
maj mingi ajavahemiku (hrl. aasta) jooksul toimunud sisse- ja väljaveo suhe rahas väljendatuna, kaubavahetusbilanss. Aktiivne, passiivne kaubandusbilanss.

kauba|toodang
maj kaubastatav v. kaubastatud toodang (rahas väljendatuna). Majandi, ettevõtte, majandusharu kaubatoodang.

maksmamaksta, maksan 44

1. millegi eest, midagi (hrl. rahas) tasuma. Sularahas, pangaülekandega maksma. Maksis mantli eest 2000 krooni. Toidu, ülalpidamise, korteri, ravimite, teenuste eest tuleb maksta. Korraliku töö eest makstakse hästi. Maksis viis krooni tunnist, tükist. Kui palju sa sellest mootorrattast maksid? Mida see ehitamine, turismireis sul maksma läks? Laste koolitamine maksis palju. Maksan sulle tööga. Kõige eest tuleb maksta kallist raha, hingehinda. Makske kassasse! Homme makstakse palka, pensioni, avanssi, preemiat, stipendiumi, honorari. Üüri, makse, tolli, renti, kümnist, trahvi, võlga, kahjutasu maksma. Liikmemaks on maksmata. Maksime arve ja väljusime kohvikust. Küsid liiga palju, seda ma maksta ei jõua. Maksin nõutud summa. Las mina maksan (arvest) poole! Kas ravituusik tuli omast taskust maksta või maksis ametiühing? Ma pole selle eest krossigi, sentigi maksnud. *.. peale selle tuli veel iga aasta mõisale maksta rukkeid ja otri, kaeru ja kanepit, humalaid, linast lõnga ja noodaniiti .. A. Kitzberg. | piltl. Elu õppetundide eest tuleb ränka kooliraha maksta. Mõned mehed maksid vastuhakkamise eest oma eluga. Vabaduse eest maksti verehinda. Selle eest tuleb sul veel kallilt maksta! Autor on maksnud lõivu keskpärasele maitsele 'seda arvestanud'. *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid isikliku õnnega. F. Tuglas.
2. (ostmisel, müümisel) mingit hinda omama, (teenusena) teat. rahasummat väärt olema. Ajaleht maksab 17 krooni. Need saapad maksid omal ajal 60 rubla. Mis tomatid maksavad? Kui palju auto tol ajal võis maksta? Karusnahad maksavad kõva hinda. || piltl väärt olema, hinnatav olema; kaalu omama, tähendama, lugema. Rahamehe silmis ei maksa vaene mees midagi. Ah, mis maksavad need teised Volli kõrval! Maadleja peab tehnikat valdama, toores jõud üksi ei maksa tühjagi. Hea suuvärk, sõnaosavus maksab palju. Juba see kõlav nimetus maksab midagi! Mis maksab vaese mehe tere! Minu arvamus, tahtmine ei maksa otsustamisel midagi. Paljas lubadus ei maksa midagi. Kodus minu sõna veel maksab. *.. ega hoolinud sellest, et kevadine minut kulda maksab. V. Saar. *.. sest suured mõtted ei maksa / nii palju kui väikesed teod. A. Sang.
3. millegi minetamist tähendama; midagi nõudma. Selline eksitus, lohakus võib ta töökoha ja karjääri maksta. See julgustükk võib sul tervise, elu maksta. Sõda maksis miljoneid inimelusid. See töö, sekeldus, mure maksis tal(le) mitme öö unerahu. Maksis palju, suurt vaeva kõike korda saada. Maksis kenakesti pingutust, et end rahulikuks sundida. Mis see sulle maksaks, kui sa vähe järeleandlikum oleksid! *Aga kas ta kurdab või kaebab? Ikka lõbus ja rõõmus – kas me teame, mis see temale maksab? V. Saar.
4.hrl. da-infinitiivigatasuma, mõtet olema; vaja olema, pruukima. Selle saab ära parandada, ei maksa uut osta. Ei maksa rutata, küll me jõuame. Ei maksa asjatult riskida. Ta ei nõustu, ei maksa mitte rääkidagi, küsidagi. Ei maksa enam salata, kõik teavad nagunii. Ei maksa enneaegu muretseda. Ei maksa uskuda kõike, mida räägitakse. Ega selle asjaga maksa enam viivitada. Seesuguse ilmaga poleks maksnud minna. Seda ei oleks maksnud teha, öelda. Niimoodi rassida tal küll ei maksaks. (Kas) maksis selle tühja asja pärast nii palju lärmi lüüa! Siin maksaks veel üht asjaolu silmas pidada. Seda filmi maksab vaadata. Vabaduse eest maksab võidelda, kannatada, surra. Kas keedan sulle kohvi? – Aitäh, ei maksa. *„No näete,” nentis konstaabel. „Siis teil ikka on, mida koeralgi valvata maksab ..” R. Roht. || (millegi järgnemist eeldavalt:) tarvitsema, pruukima. *Maksab üks asi ära keelata, kui ta otsemaid ihaldusväärseks muutub. V. Beekman. *Kuid maksis näha vaid profiilis ta nina ja energilist lõuga, et veenduda ta isekas tahtekindluses. B. Alver.
5. kehtima, jõus olema. Millal määrus, korraldus, uus seadus maksma hakkab? Ilma allkirja ja pitsatita ei ole dokument maksev. Siin maksavad oma kindlad reeglid. Ta on kõva, range korra maksma pannud. See nõue on maksev kõigi kohta. Maksis põhimõte: kes ees, see mees. *Korteri ülesütlemise korral maksavad mu õigused veel vähemalt kaks nädalat .. A. Antson. ||hrl. koos verbiga panemaarvestatav v. ülekaalus olema, valitsema. Ta on ülemus ja tema käsk maksab. Püüab oma tahet, mõju, autoriteeti maksma panna. Mis sa ootad, pane oma õigused, sõna maksma! Partii jätkamisel pani suurmeister oma ülekaalu maksma 'võitis'. See naine oskab end maksma panna. Õpetaja peab end klassis maksma panema. Püüab end ärimaailmas maksma panna. *Usuti, et õilsad aated end ise maksma panevad .. A. Sang.

natuurasadv
loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas. Kartulivõtjaile tasuti rahas ja natuuras. *.. ning teie teened tasutakse teile natuuras – ehtsa krabikonservi näol. E. Vetemaa.

nominaal|palk [-palga]
maj rahas väljendatud palgasumma, mis töötaja saab tehtud töö eest

raha|maks [-u]
maks rahas. Naturaalmaks asendus rahamaksuga.

raha|palk [-palga]
rahas makstav palk. Naturaal- ja rahapalk. Rahapalka saama. Teenijad olid talus rahapalgal. 19. sajandi keskpaigani koosnes sulase palk vilja-, riide- ja rahapalgast.

raha|rent
rahas tasutav rent. Üleminek teorendilt raharendile. Talud olid raharendil.

sega|rent
aj rent, mida tasuti osalt rahas, osalt teo v. loonusena

valuuta|kurss
maj riigi rahaühiku hind mõne teise riigi rahas väljendatuna. Valuutakursi muutumised.

vara111› ‹s
ka maj jur kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused; (laiemalt:) miski (v. keegi) väärtust omav, väärtuslik; varandus. Isiklik, riigi, kroonu, ühiskonna, rahva vara. Kiriku varad. Abielu kestel soetatud vara. Peremeheta vara. Aineline, maine vara. Vara müüma, pärandama, pantima, jagama, üles kirjutama, konfiskeerima, arestima. Liikumatu vara van kinnisvara. Liikuv vara van vallasvara. Kodust vara kindlustama. Ära siruta kätt võõra vara järele! Rikutud vara väärtus tuleb hüvitada. Põgeneti kogu vara maha jättes. Varata inimesed. Vennad kisklesid vara pärast. Kraapis eluaeg vara kokku. Ta hing on vara küljes kinni. Hoidis aidas vilja, karusnahku, vaipu ja muud vara. Emandal on kirstud vara täis. Kott soola oli rasketel aegadel kallis vara. *Aga mul oli vara küllalt võtta: suur peegel, igasugust toa- ja köögikraami ja söögikraami. Pesu, patju ja tekke. V. Ilus. *.. ühe suure kivi all [leiduvat] ennemuiste peidetud vara, terve laevalast kirikutest röövitud kulda ja hõbedat. H. Sergo. || (muu kui ainelise kohta). Rahva vaimne vara. Lapsed on ta ainus vara. Tervis on kalleim vara. Nüüd on ülemaks varaks uni. ||liitsõna järelosanaesiosaga märgitu kogu(m), näit. sõnavara
▷ Liitsõnad: alus|vara, kaasa|vara, katte|vara, kinnis|vara, lahus|vara, pankroti|vara, peit|vara, põhi|vara, põlis|vara, pärand|vara, tagatis|vara, tarbe|vara, vaibe|vara, vallas|vara, ühisvara; kiriku|vara, kodu|vara, kolhoosi|vara, maja|vara, muuseumi|vara, perekonna|vara, riigivara; raud|vara, taga|vara, vanavara; loodus|vara, maa(põue)vara; jaos|vara, riist|vara, tark|vara, vabavara; jaot|vara, jutu|vara, keele|vara, kirja|vara, kultuuri|vara, kunsti|vara, laulu|vara, lugemis|vara, raamatu|vara, romaani|vara, vaimuvara; harjutus|vara, sõnavara.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur