[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

raha|kott [-koti]
kotike raha hoidmiseks ja kaasaskandmiseks. Nahast, metallraamiga rahakott. Rahakott on võrdlemisi kulunud. Rahakott oli põuetaskus. Tõmbas, võttis taskust rahakoti. Tegi rahakoti lahti. Pistis rahakoti tasku, käekotti. Rahakotis oli kümnekroonine. Võttis rahakotist, rahakoti vahelt paar rahatähte, sõidupileti. || piltl (raha, rahaliste võimaluste, varandusliku seisu kohta). Kerge, kõhn, paks, priske rahakott. Niisugust ostu võis lubada endale mõni suurema rahakotiga mees. Rahakott ei lubanud, võimaldanud lapsi koolitada. Tuleb aga jälle rahakotti kergendada 'raha välja anda'. Mis viga vanemate rahakoti peal prassida! Leivakotiga ei jää nälga, rahakotiga jääd nälga. *.. ühte oleks vaja ja teist tuleks tarvis, aga rahakott ei kannata. R. Kaugver.

[kellegi] rahakoti peal liugu laskma
võõrast raha raiskama, kellegi kulul elama. Mis viga vanemate rahakoti peal liugu lasta!