[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aine|register
bibl märksõnaloend raamatu vm. trükise lõpus mingi termini, mõiste, nimetuse leidmise hõlbustamiseks. Teosel on isiku-, koha- ja aineregister.

atlas ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. raamatu, albumi v. mapi kujul avaldatud geograafiliste, tähe- vm. kaartide, samuti ka skeemide, jooniste, piltide jne. süstemaatiline kogu. Üldgeograafiline, maailma atlas. Pilvede atlas.
▷ Liitsõnad: ajaloo|atlas, anatoomia|atlas, botaanika|atlas, etnograafia|atlas, geograafia|atlas, keele|atlas, kooli|atlas, murde|atlas, pilve|atlas, zooloogia|atlas, täheatlas.
2. anat esimene kaelalüli roomajatel, lindudel ja imetajatel, kandelüli
3. ehit atlant

autor ‹-i, -it 2› ‹s›
artikli, raamatu vms. kirjutaja, kirjandus- v. kunstiteose looja; leiutise, projekti vms. tegija. Romaani, näidendi, poeemi autor. Kirjutise, artikli, õpiku, sõnaraamatu autor. Autori pühendusega eksemplar. Loeb ladina ja kreeka autoreid. Noorte autorite koondis. Laulu teksti, viisi, muusika autor. Maali, illustratsioonide, mälestussamba autor. Tallinna laululava autorid. | kõnek (näit. pallimängudes). Värava, korvi autor.
▷ Liitsõnad: antiik|autor, kaasautor.

editsioon ‹-i 21› ‹s›
raamatu(na) väljaandmine v. väljaanne. Vanasõnade editsioon.

ees|leht

1. bibl tiitellehele eelnev leht
2. trük raamatu esimesele ja viimasele poognale kleebitud v. õmmeldud leht kaane külgekinnitamiseks

ees|sõna

1. sissejuhatav kirjutis raamatu alguses, mis sisaldab autori, toimetaja vm. selgitusi ja märkusi teose, selle saamisloo jne. kohta. Lühike, pikem eessõna. „Kalevipoja” uue trüki eessõna. Kogumik ilmus tuntud akadeemiku eessõnaga.
2. keel põhisõna ees asetsev kaassõna, prepositsioon; ant. tagasõna

eksliibris ‹-e 4 või -e 5› ‹s›
omanikku märkiv, hrl. raamatu sisekaanele kleebitav väike graafiline leheke, raamatuviit. Tarmo Männi eksliibris.

formaat ‹-maadi 21› ‹s›

1. paberipoogna, raamatu, foto, faili vms. mõõtmed (näit. kõrgus ja laius), kaust. Maali, eksliibrise, ümbriku formaat. Suur, väike formaat. Ruudukujuline, piklik formaat. E-dokumendi formaat. Sariväljaande raamatud peavad olema ühesuguse formaadiga, ühesuguses formaadis. Formaadilt erinevad raamatud. Negatiiv formaadiga 24x36 mm.
▷ Liitsõnad: dokumendi|formaat, kaheksandik|formaat, taskuformaat.
2. ajakirjandusteksti, telesaate, näituse vms. kindlalt piiritletud ja detailideni läbimõeldud ülesehitus, vorm. Uue noortesaate formaat näeb ette, et vaatajatele esitatakse küsimusi. Festivali, näituse formaat eeldab osalejalt teatud eelteadmisi.

jagu ‹jao 27› ‹s›

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

järg ‹järje 22› ‹s›

1. (järje)kord. Järge ootama. Nüüd on järg minu käes. Siis jõudis vastamise järg minu kätte, minuni. Kui üks kaevamisest väsis, läks järg teisele. Kui meestesalgas ringlev joogikruus järjega tema juurde jõudis, rüüpas temagi suutäie. Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kuid kordab seda teisel näol, teises järjes.. A. H. Tammsaare.
2. koht, piir vm., milleni tegevusega on jõutud, kus parajasti ollakse. Ajab lugedes näpuga järge, hoiab sõrme järjel. Pea järge, ära jäta sõnu vahele! Lugesin laskudes astmeid, kuid kaotasin varsti järje käest, ajasin järje segi. Hakkas raamatust järge otsima. Ei mäleta, kuhu järg jäi. Keeras lehe järje märgiks kahekorra ja sulges raamatu. Joonistavad lapsed käisid üksteise juures vaatamas, kui kaugel kellegi järg on. Heinalised jõudsid niitmise järjega küünini. *Jätkame vana järje pealt edasi, sealt, kus meil see asi pooleli jäi. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jutu|järg, künni|järg, laulu|järg, tööjärg.
3. vahetult järgnev osa, aeg vm., jätk. a. Otsis jutule, mõttele järge. Suvetutvuse järjena käis meil nüüd elav kirjavahetus. b. raamatu, artikli vm. järgnev osa. Ootan põnevusega ajalehejutu iga uut järge. „Horisondis” ilmus kaheksas järjes, kaheksa järjena tore hundilugu. Kirjanikult küsiti, kas ilmunud romaanile on ka järge loota. c. millegi pidev olemasolu, jätkumine, piisamine. Uut leiba ei tehtud enne, kui vana järg hakkas otsa saama. Jahude järg pole meil aidast kunagi lõppenud. Paikamist-parandamist on nii palju, et kogu aeg järg ees. *Mari-Anne ema oli hea ja hoolitses nende [= kerjuste] eest, sellepärast ei lõppenud santide järg kunagi koolimajast. A. Taar.
▷ Liitsõnad: heina|järg, leiva|järg, liha|järg, raha|järg, tulejärg.
4. olukord, seisund; majanduslik kindlustatus, heaolu. Heal, rahuldaval järjel. Jõukale, heale, paremale, rahuldavale järjele saama, jõudma, tõusma. Majanduslik, varanduslik, rahaline järg. Heas järjes hobused, kari, tööriistad. Meie järg ei ole praegu kiita. Varsti on mu tervis jälle endisel järjel. Ta on kõik oma lapsed järje peale aidanud. Himustas perenaise järjele tõusta.
▷ Liitsõnad: elujärg.

järje|hoidja
(raamatu vahel lugemisjärje leidmiseks). Kunstipärane nahast järjehoidja. Lapsed põimisid paberiribadest järjehoidjaid. Pani raamatule järjehoidja vahele.

kaane|ümbris
raamatu kaante (kunstiliselt kujundatud) ümbrispaber autori nime ja pealkirjaga. Nägusa kaaneümbrisega raamatud.

kaas ‹kaane, kaant 35› ‹s›

1. mingi eseme, hrl. nõu, kasti vm. mahuti (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa. Paja, poti, kastruli, kannu, suhkrutoosi kaas. Kasti, kohvri kaas. Kumera kaanega kirst. Kaanega, kaaneta nõu. Purk suleti plastmassist kaanega. Tünnil on tugev kaas. Tõstis kaane üles, tegi kaane lahti, avas kaane. Karbikese kaas avanes kerge klõpsatusega. Võttis nõul kaane pealt ära. Naelutas kastil kaane kinni. Puusärgi kaas. Kaevu kaas. Kuidas vakk, nõnda kaas. | piltl. *Kõik eluavaldused on kaane all: kuhu kaas peale ei mahu, seal potis sünnib skandaal. H. Raudsepp. || piltl vett, veekogu kattev jää. Külm tõmbas jõele, lahele, veele, lompidele kaane peale. *Ent maa oli külmunud ja laukad kaane all .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: klaveri|kaas, kohvri|kaas, lükand|kaas, pajakaas; jää|kaas, plast|kaas, plastmass|kaas, plekk-|kaas, puukaas.
2. tugevamast materjalist (näit. papist, nahast) katteleht raamatu, kaustiku vms. toote kummalgi poolel. Ajakirja, albumi, brošüüri, vihiku kaaned. Paksude kaantega raamat. Roheliste kaantega kaustik. Pehmete, kõvade kaantega märkmik. Raamat oli lagunenud, ilma kaanteta. Raamat on kaanest kaaneni 'algusest lõpuni' läbi loetud. Selle raamatu kaante vahele 'sellesse raamatusse' on koondatud poetessi viimaste aastate looming.
▷ Liitsõnad: esi|kaas, kartong|kaas, papp|kaas, tagakaas; raamatukaas.
3. ‹pl.› raamatukaantekujuline kartongist, nahast vm. materjalist ümbris. Dokumentide kaaned. Kiirköitja kujutab endast papist kaasi paberilehtede kinnitamiseks.
▷ Liitsõnad: aktikaaned.

konspekt ‹-i 21› ‹s›
raamatu, loengu, õppetunni vms. sisukokkuvõte. Tegi loetud raamatust konspekti. Kohustusliku kirjanduse konspektid. Sirvib enne eksamit veel konspekte. Andis tunde vabalt, ilma konspektita. Hakkasin kõne konspekti koostama.
▷ Liitsõnad: loengu|konspekt, tunnikonspekt.

lehe|külg

1. käsikirja, raamatu, vihiku vms. lehe üks külg. Käsikirja koltunud leheküljed. Romaan oli üle viiesaja lehekülje. Luges lehekülje lõpuni. Kümme lehekülge tihedat kirja. Ajalehe ilukirjanduslik lehekülg. Maadeuurija päeviku põnevad leheküljed.
2. piltl lõik, osa, järk millestki; (uus) etapp. Ülev, kangelaslik lehekülg rahva ajaloos. Algas uus lehekülg tema elus. Jättis joomise ning pööras elule uue lehekülje.
3. veebilehekülg.

lisa ‹11› ‹s›
miski v. keegi juba olemasolevat kogust, määra v. hulka suurendav v. täiendav. Bensiin oli lõpukorral, aga lisa polnud kuskilt saada. Palk on väike, tuleb (palgale) lisa teenida. Töötab hilisõhtuni, võtab ööstki lisa. Lillekimpu sobib mõni roheline oksake lisaks. Eeskava sai läbi, kuid publik nõudis lisa. Saal oli rahvast täis ja üha saabus lisa. Töötajaid on vähe, lisa kuluks hädasti ära. || lisaks peale selle (veel). Ta on väga töökas, lisaks ka andekas. Ta laulab kooris, lööb kaasa näiteringis ja lisaks käib veel tennisetrennis. *.. kihutasite kroonuametniku asjatalituselt minema ja virutasite lisaks veel ta kirjutuslaua kummuli .. F. Tuglas (tlk). || trükiste, dokumendi jm. täiendav osa v. materjal (näit. kaasanded perioodilise väljaande juures, kaardid ja tabelid raamatu lõpus). Seaduse, määruse, lepingu, protokolli lisa. Molotovi–Ribbentropi pakti salajane lisa. Mustrileht on käsitööajakirja tähtis lisa. Õigekeelsussõnaraamatu grammatilised lisad. Omaaegsete kalendrite lisad. Jutt on ilmunud esmakordselt „Postimehe” lisas, lisana.
▷ Liitsõnad: leiva|lisa, palga|lisa, toidulisa; ajalehe|lisa, jutu|lisa, kirjandus|lisa, naljalisa.

lugemis|pult
(hrl. seistes lugemisel raamatu asetamiseks). Vanaaegsed kirjutus- ja lugemispuldid.

luksus|väljaanne
raamatu väga hinnaline väljaanne

makett ‹-keti 21› ‹s›

1. hoone, seadme vm. eseme v. nende rühma väliskuju jäljendav, hrl. vähendatud mudel. Auto, laeva, maja, tööpingi makett. Paikkonna, Lõhavere linnuse makett.
▷ Liitsõnad: lavamakett.
2. trük paberilehtede kogum, milles on näidatud raamatu vm. trükise teksti, tabelite ja illustratsioonide paigutus, küljendusmakett. Tehniline toimetaja teeb, koostab maketti. Ajalehe järgmise numbri makett on valmis.
3. trük trükiteose prooviväljaanne laiemaks arutlemiseks ning täienduste ja paranduste tegemiseks. Sõnaraamatu, õpiku makett.

noodi|leht
leht (v. kokkuvolditud lehed) noodipaberit noodikirjaga, hrl. noodistatud muusikapalaga; noodivihiku, -raamatu jms. üksik leht v. lehekülg. Koor on uut laulu õppimas, igal lauljal noodileht käes, ees. Pöörab noodilehte. *Leidus rohkesti neidki noodilehti, millele olin fikseerinud üksnes mõnetaktilisi mõttealgeid. G. Ernesaks.

nõude|leht

1. maj dokument millegi tellimiseks, välja nõudmiseks (näit. laost materjali saamiseks)
2. bibl vormikohane sedel raamatukogust laenata soovitava raamatu andmetega

nöörmed ‹17› ‹s› pl
trük reljeefsed põikvöödid raamatu seljal

paginatsioon ‹-i 21› ‹s›
raamatu vm. dokumendi lehekülgede, veergude v. lehtede nummerdus

pea|tükk

1. raamatu suurem, omaette terviku moodustav jaotus. Romaani peatükid. Sellest on juttu õpiku 1. ja 5. peatükis. Raamat koosnes sissejuhatusest ja neljast peatükist. Iga peatüki lõpul oli lühike kokkuvõte. Jõudsin teosest läbi lugeda kaks peatükki. || seadustes ja määrustes osa alljaotus. Koodeksi, määruse peatükid. Ulatuslikumates õigusaktides on paragrahvid koondatud peatükkideks.
2. katekismuse üksikosa. Katekismuse viis peatükki. Vanasti nõuti koolilastelt peatükkide pähetuupimist. *.. oli tal tunne, nagu oleks ta ise leeris ega oskaks hästi peatükke. A. Lemberg (tlk).
3. piltl omaette osa, lõik milleski. Jüriöö ülestõus oli üheks kangelaslikumaks peatükiks eestlaste vabadusvõitluses. Tema majaehitamine on peatükk omaette 'omaette lugu'. *Selles põletavas armuloos esines ka kurvemaid peatükke, kuid need kestsid lühikest aega.. A. Beekman. *Kersti oli peatükk omaette Harald Imelise elusaatuses. H. Raudsepp.

poogen1 ‹-gna, -gnat 2› ‹s›

1. teat. suurusega paberileht. Paberirullist lõigatud poognad. Poognates paber. Poogen valget joonistuspaberit, rohelist lauapaberit. *Ta istus ja kavatses kirjutama hakata, võttis isegi poogna ilusat helesinist paberit.. K. Ristikivi.
2. trük käsikirja v. raamatu mõõtühik; näit. autoripoogen, trükipoogen. Poolteist poognat pikk artikkel.
▷ Liitsõnad: arvestus|poogen, autori|poogen, korrektuur|poogen, trükipoogen.
3. paberileht, millele on trükitud margid, talongid, piletid vms. Ühes poognas oli sada väikest marki. Ta lõikas poognast kaks suhkrutalongi.
▷ Liitsõnad: kupongi|poogen, margipoogen.

pool|nahkköide
köide, mille puhul on nahaga kaetud raamatu selg, mõnikord ka kaante nurgad. Poolnahkköites käsiraamat.

prospekt ‹-i 21› ‹s›

1. lai sirge tänav. Peterburi peatänav Nevski prospekt. Kreenholmi prospekt Narvas.
2. tutvustav trükis. Suvituslinna, sanatooriumi pildirohke prospekt. Leidis postkastist kindlustusseltsi prospekti.
▷ Liitsõnad: reklaam(i)|prospekt, turismiprospekt.
3. raamatu kavand, lühike ülevaade. Sõnaraamatu, õpiku prospekti arutelu.

raamatu|asjandus
bibl raamatu tootmise, levitamise ja kasutamisega seotud tegevus

raamatu|illustraator
raamatu illustreerija

raamatu|kaart
bibl raamatu andmetega kaart, kuhu märgitakse teave laenutuse kohta

raamatu|lukk [-luku]
kinnis endisaegse raamatu kaante eesservade küljes. Metallist, nahast raamatulukk.

raamatu|teadus
raamatu valmistamist, levitamist, arengut jms. käsitlev teadusharu, biblioloogia

register ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. loetelu, nimestik (hrl. ametiasutuses); seda sisaldav raamat vms.; arvele võetud andmete ühtne kogu. Saabunud, sissetulnud kirjade register. Elanikkonna, kodanike register. Ametnikud peavad registrit. Kõik sünnid kantakse vastavasse registrisse. *.. siis läheb Jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. O. Luts. || bibl ainestiku leidmist hõlbustav (tähestikuline) märksõnaloend (hrl. raamatu vms. lõpus). Temaatiline, koha- ja isikunimede register. Süstemaatiline 'liigitusskeemi jaotistega' register. Koguteos on varustatud mitme registriga. Entsüklopeedia viimane köide sisaldab registreid. Registrid lisatakse ajakirja aastakäigu lõppu.
▷ Liitsõnad: auto|register, dokumendi|register, hoone|register, maa|register, rahvastiku|register, sünni|register, äriregister; aine|register, isiku|register, koha|register, nime|register, sisu|register, üldregister; paturegister.
2. mer peam. tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus. Register liigitab laevad klassidesse ning kehtestab laevade ehitus- ja kasutusnorme. *Aurik pidi tulema Tallinna sadamasse, kuid registri määrused keelasid tal sõidu jääs. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mereregister.
3. muus. a. muusikariista v. inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving. Kõrge, keskmine, madal register. Laulab kõrges registris. Keskmises registris kipub hääl tuhmiks jääma. Hääl vajus järsku madalasse registrisse. Dirigent on saavutanud koori kõlavuse kõigis registreis. *.. ruumikat pimedust täitis mitme registriga norskamine .. K. Saaber. b. rühm oreli, harmooniumi v. akordioni ühesuguse kõlavärvinguga helisid; neid tekitavad ühetüübilised viled v. keeled. Oreli alumised registrid. Suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel. Registreid avama. Esinemisel on organistil sageli abiline registrite vahetamiseks. *Köstripapa hakkas lahtikistud registritega oreli pääl katkeliselt üht mängutükki mängima .. K. Toom. c. piltl. Iluuisutaja demonstreeris oma hüppetehnika kõiki registreid. Registreid lahti lööma, lahti tõmbama 'valjusti rääkima, laulma v. karjuma hakkama'. *Kui oodatu lõpuks tuli, avas Laane oma vabanduse registrid. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: hääleregister; kesk|register, pea|register, rinnaregister.
4. info andmeüksusi lühikest aega säilitav salvesti automaatika- ja andmetöötlusseadmeis

signatuur ‹-i 21› ‹s›

1. nimemärk, näit. kunstniku allkiri v. monogramm oma teosel. Eksliibrisel puudus (autori) signatuur. Maal kandis ühe tuntud kunstniku signatuuri.
2. tunnusmeloodia (näit. raadiosaatel vm.). Kõlas saate signatuur. Eurovisioni signatuur. *Jaapani raadiojaamast jõuab [halva kuuldavuse tõttu] kohale ainult pooleminutine signatuur. K. Funk. || publiku saali kutsumise meloodia. Eesti Kontserdi tuntuks saanud signatuur. || tööpäeva algusest v. lõpust teatav helind (näit. teenindusasutuses). *Rahvusraamatukogu avatakse ja suletakse iga päev Mattiiseni kirjutatud signatuuri saatel. A. Ammas.
3. farm ravimi tarvitamise õpetus (retseptil)
4. trük trükipoogna järjenumber, tunnuk
▷ Liitsõnad: tähtsignatuur.
5. arhivaali, muuseumieksponaadi v. raamatu kohaviit

sisu|juht [-juhi]
ainestiku leidmist hõlbustav loetelu (hrl. raamatu lõpus), (aine)register. Kogumik on varustatud tähestikulise, temaatilise sisujuhiga.

suru|trükk
trük trükkimine raamatu köitele värvi v. kullaga, nii et kujutis pressitakse köitematerjalisse

teatmestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
teatmete kogum; bibl raamatu teatmeosa

tellis ‹-e 4› ‹s›
väike risttahukakujuline tehiskivi. Harilik, punane, glasuuritud tellis. Kuumuskindlad, poorsed, tühemetega tellised. Telliseid põletama. Põletamata tellis 'toortellis'. Raiutud 'väiksemaks löödud' tellis. Lubja ja liiva segust, savist valmistatud tellised. Telliseid tootma. Telliste mõõtmed. Tellistest ahi, pliit, sein, post. Müür laoti tellistest. Laob telliseid müüri. Ulatab müürsepale alt telliseid kätte. Maja ehitatakse tellis(t)est. Tellistega sillutatud tänav. On alles tellis! (paksu, mahuka raamatu kohta).
▷ Liitsõnad: ahju|tellis, fassaadi|tellis, harja|tellis, isolatsiooni|tellis, müüri|tellis, voodritellis; räbu|tellis, savi|tellis, silikaattellis; dinas|tellis, glasuur|tellis, kerg|tellis, klinker|tellis, kärg|tellis, pilu|tellis, praak|tellis, šamott-|tellis, toor|tellis, õõnestellis; servitellis.

teos ‹-e 4› ‹s›
loova töö v. tegevuse tulemus (hrl. kirjanduse, kunsti, teaduse valdkonnas), (kunstikavatsuslikult) tehtu v. loodu. a. (raamatu kohta; kirjandusteos vms.). Mahukas, kapitaalne, soliidne teos. Ilukirjanduslik, teaduslik teos. Entsüklopeediline, autobiograafiline, isamaaline, ajalooline teos. Kaheköiteline, võõrkeelne teos. Teos maaelust. Usulise sisuga, keskaega käsitlev teos. Kodumaa loodust tutvustav teos. Teose autor, ilmumisandmed, trükiarv. Käsikirjaline teos. Võistlusele esitati paarkümmend teost. Sel aastal on ilmunud mitmeid huvitavaid teoseid. Kirjanik töötab uue teose kallal, teeb teose põhjalikult ümber. Seda teost on raske hankida. Need teosed pakuvad laiematki huvi. Eeskätt on teos määratud õpetajatele. Teost saatis tohutu menu. Platoni, Oskar Lutsu teosed. Kirjanikul on kavas välja anda oma valitud teosed. Anton Hansen Tammsaare „Kogutud teosed”. b. kunsti- v. heliteos vms. Sümfooniline, dodekafooniline teos. Chopini, Mozarti, Beethoveni teosed. Näitusele valiti põhiliselt noorte graafikute teoseid. Uue kunsti näitusel võib näha ka mitut skandaalse kuulsusega teost. E. Viiralti teos „Absindijoojad”. c. (muudel juhtudel). *Noormees näitas torti neiule ja nad vaatasid seda väikest silmapaistmatut teost vaikides. A. Valton.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|teos, draama|teos, graafika|teos, instrumentaal|teos, kammer|teos, klassika|teos, klaveri|teos, koori|teos, luule|teos, maali|teos, memuaar|teos, muusika|teos, orkestri|teos, proosa|teos, rahvaluule|teos, skulptuur|teos, sõnakunsti|teos, teatme|teos, vokaal|teos, värssteos; ekraani|teos, lava|teos, linateos; esik|teos, kapitaal|teos, kogu|teos, lemmik|teos, meistri|teos, muster|teos, originaal|teos, pea|teos, põhi|teos, pühendus|teos, suur|teos, tipp|teos, trüki|teos, tõlke|teos, täht|teos, uudis|teos, väärt|teos, ülevaateteos.

tiitel|leht
bibl trük tiitlit (2. täh.) kandev leht raamatu alguses. Luulekogu tiitellehel oli autori pühendus.

toora ‹6› ‹s›
‹ka suurtäheliselt› relig viie Moosese raamatu ning nendes olevate seaduste nimetus juutidel. Seaduselaekas olid kirjarullid toora tekstidega. || (ülekantult:) kogu Vana Testament; kogu juudi usuline kirjavara

trüki|kaart
bibl kaart, millele on trükitud raamatu v. artikli bibliograafiline kirje

une|nägu
ka psühh une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted, mis näivad magajale reaalse elamusena. Selge, segane, katkendlik unenägu. Nägin halba, veidrat, huvitavat unenägu. Haiget piinavad kohutavad luupainajalikud unenäod. Indiaanlane ei eristanud unenägu ja tegelikkust. Püüdis öist unenägu asjata meelde tuletada. Unenägudes esineb tihti tagaajamist, seiklusi, piinlikke olukordi. Võikast unenäost ärgatakse kergendustundega. Sügav ja unenägudeta uni. Ostis laadalt unenägude seletaja 'unenägusid seletava raamatu'. Vaat mida see unenägu tähendas! Unenäod lähevad mõnikord täide. Uskus endeid ja unenägusid. Tüdrukud pidasid poisi juttu hobuse unenäoks 'mõttetuseks'. Kogu elu näis talle kurja, halva unenäona. Noorpaar elas nagu magusas unenäos. Usu unenägu, peksa tuult ehk taota varju. || unistus, unelm. *Istume, armas, veel, enne kui läheme ... Veel minut unenägu, hetk enesele ... F. Tuglas. *.. aegade lained uhuvad nooruse unenäod ja mälestused oma teed .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: hirmu|unenägu, õudusunenägu.

uus|trükk
raamatu v. ajakirja uus trükk. Tiraaž müüdi kiiresti läbi, tekkis vajadus uustrüki järele. *Kuuest paguluses kirjutatud [V. Uibopuu] romaanist on nüüdseks kolm Eestis uustrükina ilmunud. Ü. Tonts.

vahe|leht
vahele köidetud, vahele pandav lisaleht (näit. raamatus, margialbumis). Albumi, passi vahelehed. || bibl raamatu osa, peatüki, tsükli ees olev leht järgneva tekstiosa pealkirjaga

viite|loetelu
bibl loeteluks koondatud viited (raamatu, artikli v. peatüki lõpus)

ääre|märkus

1. märkus raamatu, käsikirja vms. valgel äärel, marginaal. Raamatus torkas silma allakriipsutusi ja ääremärkusi. Aruanne oli varustatud üksikasjalike ääremärkustega. *.. tegin kohalikus ajalehes ilmunud artiklile .. omalt poolt punase tindiga ääremärkusi. J. Semper.
2. kõrvalmärkus. Lisan vaid ääremärkusena, ääremärkuse korras, et ..