[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

räbal ‹-a 2›

1. ‹s› miski katkine, (just nagu) rebitud, narmendav ja hrl. ka vana. a. selline riidetükk v. riideese kaltsuna (1. täh.) Pühkis räbalaga, räbala sisse käed puhtaks. Tõmbab märja räbalaga põranda üle. Räbalatesse mähitud püss. Mässis räbalad jalgade ümber. Rebisin kitli räbalateks. Käristas pluusi küljest räbala, et haava siduda. Kalavõrkudest, kardinatest, purjedest on ainult räbalad alles, järel. Anna mingi räbal, ma topin prao kinni. Nõudepesu räbal. Kaltsukaupmees ostab räbalaid kokku. Nendest räbalatest tehakse paberit. Räbalaiks kantud riided. Kuub ja püksid on räbala(i)s 'räbaldunud'. | piltl. Päike rebestab uduloori räbalateks. *Pilved olid räbalateks kistud ja neid räbalaid kihutati läbisegi edelast kirdesse.. M. Metsanurk. b. selline rõivas kantavana. Räbalates hulkur. Need lapsed on räbalaisse riietatud. Et tal ka häbi pole selliste räbalatega ringi käia. Niisugust räbalat ma endale selga, jalga ei pane. || hilp. Sul on ju päris viisakad räbalad seljas. *Mine vaata poes, küsi, kas näed mõnda räbalat alla viiekümne [krooni].. M. Raud. c. muu selline tükk v. ese. Laest ripuvad ämblikuvõrgu räbalad. Räbalateks loetud ajakiri. Kutsikas näris raamatu räbalaks. Hundid kiskusid koera räbalaiks. *".. tuleb sõita lattu ja tuua uus kumm.” – „Ma arvan ka, et lappida seda räbalat ei tasu,” nõustus Vambo .. V. Saar. d. ‹hrl. pl.› piltl väheväärtuslik jäänus, riismed. Võitlussalgast on järel paljad räbalad. Nägi enda ees kodu räbalaid. Üritab mälestuste räbalaid kinni püüda. Hingest on ainult räbalad järele jäänud.
▷ Liitsõnad: kasuka|räbal, kuue|räbal, palitu|räbal, riide|räbal, tekiräbal; pilve|räbal, uduräbal; mõtte|räbal, tunde|räbal, õnneräbal.
2. ‹s› kehvake, armetu, vilets olend; (kirumissõnana:) reo, sunnik, näru. Mine tea, kas niisugune räbal jaksabki karjas käia. Pole tal räbalal õiget kodugi. Kuhu te, räbalad, tormate? *On, räbal, jäänud üks [palgi oksa]konts jah liig pikk. M. Mõtslane. *Tulete mõlemad ja roomate mu ees põlvili nagu kutsikad! Sina... räbal! A. Jakobson.
3. ‹adj› kehv, vilets. a. räbalane. Viskas oma räbalad rõivad maha. Kõnnib räbalates kottades. Poisil on õige räbal särk seljas. See on must töö, otsi mõned räbalamad püksid jalga. Kergitas korraks räbalat eesriiet. b. (muudel juhtudel). Siinkandis on räbal maa. Räbalal peremehel on räbalad tööriistad. Poisi hinded olid lausa, päris, väga räbalad. Endisest räbalam teenistus. Nüri noaga on räbal lõigata. Räbal ilm, iseloom, mõte, enesetunne. Tuju, nähtavus, tervis muutub järjest räbalamaks. Räbal tunne jääb südamesse. Kurdab, et elu on räbal. Toidupoolisega on räbal lugu, lood räbalad. Kosilase asjad paistavad räbalad olevat. Räbal värk. Jälgis kahjurõõmuga teise räbalat käekäiku. Oskab ka kõige räbalamast olukorrast välja tulla. Ajad on räbalad.