[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rääkimine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn rääkima). Haige ei tohi end rääkimisega väsitada. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
▷ Liitsõnad: läbi|rääkimine, vastu|rääkimine, välja|rääkimine, ülerääkimine.
2. jutt [jutu], jutuajamine. Mul oleks sinuga pisut rääkimist. Kas sa meie pikki rääkimisi siis ei mäleta? *Mõlemad olid sõnakehvad, sest rääkimised olid räägitud. H. Lepik (tlk).