[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põrm ‹-u 21› ‹s›

1. pihu, peenike puru, kõdu. Pehkinud palk pudenes puutumisel põrmuks. Maas lebavad lehed ja oksaraod kõdunevad, saavad peagi põrmuks. Tuul pillutab tuleasemelt halli põrmu. Sõdalasi tuli nagu pihu ja põrmu 'palju, suurel hulgal'. *Ja preester täidab kiviriista pühitsetud veega, sinna riputades põrmu templi põrandalt, mis vee vihaks teeb.. H. Raudsepp. | piltl. Tore plaan oli pudenenud põrmu. *Kuid päevad ei pudene põrmu, / ära ei voola kui vesi. M. Under. || põrmuks ‹hrl. ühenduses sõnaga pihuks› puruks, sodiks; maatasa, täiesti maha; olematuks. Lamp kukkus põrandale pihuks ja põrmuks. Vaenlane peksti, löödi pihuks ja põrmuks. Arvustajad tegid näidendi pihuks ja põrmuks. Ta teeb sind pihuks ja põrmuks. Kogu ta mehisus varises pihuks ja põrmuks. Mitmed linnad muudeti, tehti tuhaks ning põrmuks. Kõik lootused, plaanid pudenesid, langesid põrmuks.
2. (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu; maapind, selle tolm. Langenute laibad on ammu põrmuks saanud, muutunud. Varsti ei ole temast rohkem järel kui peotäis põrmu. Põrmust tärkab kevadel uus elu. Vennad puhkavad ammu põrmus. *.. istus lõpuks halli raugana kalmistul, surm vikatiga selja taga. Põrmust olid sa saadud ja põrmu läksid jälle tagasi. H. Raudsepp. || (madalana v. alandatuna oleku, ka kõige kaduva kohta). Põlvitas, lamas, oli jumala ees põrmus. Palvetaja on hardalt põrmus maas. Nüüd sa püherdad põrmus ja halad armu! Tema igaühe ees põrmus ei rooma 'ei alanda ennast'. Ori langes isanda jalge ette põrmu. Püüdis teist oma pilguga põrmu suruda. Palub tuhas ja põrmus, et andku ma võlgu. Võidetute lipud heideti põrmu. Olen end iseenese jõul põrmust üles töötanud. Inimene on maa peal nagu ussike põrmus. *Olen alandatud põrmuni, olen teotatud ja häbistatud. M. Metsanurk. *Sinu rõõmud roostetavad ja mured murenevad, kõik on ajalik ja põrm, ainult su laps elab üle su ea.. L. Hainsalu. || (kellegi v. millegi tühiseks, väärtusetuks peetava, mittearvestatava kohta), null. Tunneb end teise kõrval päris põrmuna. See poiss oli tüdrukule põrm. Kaaslaste arvamused on temale põrm.
3. surnukeha (v. selle maised jäänused). Kunstniku põrm tuhastati, sängitati maamulda. Ta maine põrm jäi ühishauda. Kirst, urn lahkunu põrmuga. Tema isa põrm puhkab võõras mullas. Kirjaniku põrm toodi kodumaale, maeti ümber Metsakalmistule. Kapteni põrm õmmeldi purjeriidesse ja heideti merre. Rahu tema põrmule! *Ema põrm oli pestud ja valge puhta linaga kaetud. E. Õun.
4. väga väike hulk. a. kübe, raas(uke). Põrm soola, pipart. *Ta ei sööks ühtegi põrmu, kuid ta teab, et ta ei tohi söömata lauast tõusta.. V. Saar. *Pole tal mõistuse põrmugi, / pole tal aru aimukestki.. Jak. Tamm. b. (võrdlemisi väikese ajahulga kohta:) ivake, natuke, veidike. Kell lõi põrmu aja eest seitse. Oodake veel põrm aega! *„Kuidas see Toomas selle põrmu ajaga ta nii tümaks ja vaeseomaks jõudis teha?” pani imeks Nigula Juhan.. P. Krusten. c. ‹eitusega› (abstraktsete mõistete kohta:) raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm 'mitte sugugi'. Mulle ei meeldi see asi mitte üks põrm. Poiss on käest ära, mitte põrm 'sugugi, üldse' ei kuula sõna. Ma ei ole pahane, mitte üks põrm. *Vaadake mind – kas mul on hirmu? Mitte põrmu. E. Vilde. d. põrmugi ‹adverbilähedaselt, hrl. eitusega› sugugi, üldsegi; natukestki; vähimalgi määral. Jalg ei valuta enam põrmugi. See kõik ei meeldinud talle põrmugi. Ma ei hooli põrmugi sellest, kas sa valetad või ei. Mul polnud temast põrmugi kahju. Mina pole selles põrmugi süüdi. See asi ei huvita neid põrmugi. Läksime põrmugi pelgamata edasi. Sind ei või põrmugi usaldada. Korsten ei tõmmanud põrmugi. Ta pole põrmugi kuri. Olukord pole põrmugi paremaks, halvemaks läinud. Märt pole põrmugi usklik mees. Kas sul põrmugi häbi ei ole? Muutunud polnud ta nende aastatega mitte põrmugi. Ma ei karda teda mitte põrmugi. Töö ei edenenud mitte põrmugi. Ega ma ei eksita? – Mitte põrmugi. *Tuli välja, et Kristin polnud ka masohhist. Põrmugi mitte. E. Vetemaa. *.. aga ka siis oleksin ma nõus Soonikut [= talu] sinu nimele kirjutama, kui sa seda põrmugi tahad. A. H. Tammsaare.

põrmu langema ~ varisema
hävima, purunema, hukkuma; surema, olematuks muutuma. Lossid põlesid ja majad langesid põrmu. Impeerium varises põrmu. Lootused langesid, varisesid põrmu.

[kedagi, midagi] põrmu paiskama ~ tallama
hävitama, purustama; surmama, tapma. Hitleri-Saksamaa oli põrmu paisatud. Kõik ta salajased soovid ja unistused paisati põrmu. *.. teid ootab vääriline palk / ja tõde põrmu te ei talla. A. Sang (tlk).