[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põhiline ‹-se 5› ‹adj›
peamine, olulisim, tähtsaim; valdav, domineeriv. Põhiline eesmärk, ülesanne, arengusuund. Põhiline iseärasus, eksitus, viga. Põhilised eeldused, järeldused, seisukohad. Põhilised küsimused, probleemid alles ootavad lahendust. Põhiline konkurents käis Tartu ja Elva võistkondade vahel. Suvi on põhiline puhkuseaeg. Laplane saab põhilise toidu põdrast. Põhiline osa saarest on asustatud. Põhiline teraviljakultuur oli oder. Põhiline elamutüüp 7. sajandi asulas. Loodetavasti võite sellest välja lugeda põhilise, mida tahtsin ütelda. Õpi teisejärgulist põhilisest eraldama. Põhilises meie seisukohad ühtivad. Põhilises jõuti kokkuleppele. Põhiline on see, et sa õigel ajal koju jõuad.