[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pääsuke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. väike, peam. õhus elutsev pikkade tiibadega laululind. Pääsukesed vidistavad, päärivad. Täna lendavad pääsukesed madalalt. Pääsukesed ehitavad, teevad räästa alla pesa. Istuvad trepil reas nagu, kui pääsukesed. Üks pääsuke ei tee suve.
▷ Liitsõnad: kalda|pääsuke(ne), lauda|pääsuke(ne), räästa|pääsuke(ne), suitsupääsuke; meri|pääsuke(ne), piir(i)|pääsuke(ne), vesi|pääsuke(ne), ööpääsuke.
2. asend võimlemisel v. uisutamisel, kus seistakse ühel jalal, teine jalg taha sirutatud ja käed kahele poole laiali. Tüdrukud teevad pääsukest.

esimene pääsuke
uue nähtuse esmaesindaja, esmik. Kirjandusuurijate ühise töö esimene pääsuke jõudis lugejateni. Miks pean mina sel alal esimene pääsuke olema?