[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puudus ‹adv›
hrv puudu. Mitte ei taipa, mis sul puudus on. Üsna mitu kotti on puudus.

puudus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellegi v. millegi puudumine (1. täh.) Hea seltsilise puudus tõmbas reisile kriipsu peale. Meid häirib töövahendite nappus või lausa puudus. Allika puudusel joodi kraavist. Tehas seisab kütuse puudusel. Parema puudusel lähevad lapsed tänavale mängima. Skorbuut tekib värske toidu puudusel. Vihma puuduse pärast muru kolletab. Hakkas muu töö puuduse tõttu sahtleid koristama. Ta kannatab hirmsasti suitsukraami puuduse all. Truudus olevat juhuse puudus. Teda piinab lähedussuhete, julguse puudus. On ka ise oma ematunnete puudusest häiritud. Iseseisva mõtlemise puudus annab teinekord valusasti tunda. Tunnen lastest, kodustest asjadest hirmsat puudust 'igatsen nende järele'. Siin tuntakse heast nõuandjast puudust 'teda vajatakse'. Temast siin küll puudust ei tunta! *Jah, see on tahtmise puudus. Aga just sellepärast, et meil tahtmist ei ole, oleks asjata meilt seda nõuda. M. Sillaots.
2. nappus, vähesus, ebapiisavus (tähendused 1 ja 2 ei eristu alati üheselt). Müüjatest, teenindajatest on alatasa puudus. Töötegijatest oli suur, kibe, terav puudus. Joomakaaslastest tal puudust pole. Siinkandis poistest puudust ei tunta. Ostjate puuduse üle see pood ei kurda. Kodus on ühest ja teisest puudus. Pole meil millestki puudust. Ostsin kõike, millest leidsin puuduse olevat. Söögist-joogist tõotab puudus kätte tulla. Heintest puudust ei tule, jääb ülegi. Kas siis rahast ilmas puudus on? Hapniku puudusel tekkis peapööritus. Kestev kaltsiumi puudus on organismile kahjulik. Taimed kannatavad niiskuse puuduse all. Pisaratest, sõnadest tuli puudus. Naljast polnud sel päeval puudust. Ta ei tunne haridusest puudust. *Liha on kallis, võid ei ole, piimast puudus.. A. H. Tammsaare.
3. kehvus, kitsikus, vaesus, viletsus. Lepa-pere kannatab puudust. Puudust kannatavad perekonnad. Ränk puudus on majas. Terve suguvõsa vaevles, vireles, oli puuduses. Linnas valitses suur puudus. Neil on puudus ja nälg varaks. Maarahvas elab puuduses, kurdab puudust. Puudus ajas vargile, sundis jooma. Tundsime terve talve rasket, hirmsat puudust. Kevadel tuli päris puudus kätte. Ta on terve elu puudusega võidelnud. Olen puudusega harjunud. Kojamees suri puuduses(se). Isa pääses visa tööga puudusest. Mees ei pidanud puudusele vastu. Puudus kasvab, pigistab, vahib uksest ja aknast sisse, on karanud kõrini. Need olid aastad täis puudust. *.. kui rikkaks saan, siis patuks pean vaid puudust.. G. Meri (tlk).
4. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, väga hea, veatu; ebakoht, halbus, viga, nõrk külg, defekt, puudujääk. Selle auto puuduseks on suur bensiinikulu. Liikluskorralduses, politsei töös, uuel kombainil on puudusi. Käsikirjas on, esinevad järgmised puudused.. Rakendatud meetodi puudused ja eelised. Vaeti uue töökorralduse puudusi ja voorusi. Saavutuste kõrval on puudusi. Ta luges üles kõik maaelu puudused ja vead. Mugavus teeb linnaelu puudused tasa. Puudusi kõrvaldama, vältima. Selles seltskonnas peetakse puuduseks, kui oled boheemlik. Pean käremeelsust puuduseks. Romaan polnud puudusteta. Millised olid etenduse puudused ja väärtused? Kehv keskendumisvõime on ta suuremaid puudusi. Ega naermine (mõni) puudus pole. Heinol on ainult üks väike puudus: ta on hirmus hilineja. Ta ei näe oma puudusi, on oma puudustega harjunud. Ilma ühegi puuduseta inimene. Lonkab veidi ja häbeneb seda puudust. Ränga kehalise, vaimse puudusega 'puudega' naine.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|puudus, fosfori|puudus, hapniku|puudus, huvi|puudus, info|puudus, isu|puudus, kaltsiumi|puudus, korteri|puudus, leiva|puudus, lume|puudus, maa|puudus, niiskuse|puudus, raha|puudus, ruumi|puudus, toidu|puudus, tubaka|puudus, töö|puudus, tööjõu|puudus, une|puudus, valgu|puudus, vee|puudus, vitamiini|puudus, õhupuudus; pea|puudus, põhipuudus