[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pulm ‹-a 22› ‹s›
‹ka pl.›
1. abielu sõlmimise (rituaalne) pidu(stus); (vahel hõlmab ka abielu registreerimist v. laulatust). Reeda ja Kalle pulm(ad). Toredad, uhked, suured, rikkad pulmad. Tagasihoidlik, väike pulm. Mann teeb pulmadeks ettevalmistusi, valmistab pulmade vastu. Enne, pärast pulmi. Sügisel tulevad pulmad. Pulmad seisavad ukse ees. Kas varsti on pulmi oodata? Kai ja Kaarel teevad sügisel pulmad. Vend võttis naise ja tegi uhked pulmad. Saesaare noorperemees peab pulmi. Kihnu pulma peetakse vanade kommete järgi. Eesti muistne pulm kestis mitu päeva. Pulma(de) esimene, teine, kolmas päev. Külas on sel sügisel kolmed pulmad. Pillimees on pulma(de)s oodatud külaline. Mind kutsuti pulma. Käisin pulmas. Hõissa, pulmad! Ela ilmas kui pulmas. Tühine kriimustus, küll pulmadeks paraneb ära! Pulmad jäid ära, pulmi ei tulnudki. *.. kui teie tõesti paari lähete, siis teen mina teile pulmad, mis pulmad on. A. H. Tammsaare. || van pidu, pillerkaar. *Kui isa ja ema tööle olid läinud, siis algas kodus pulm: raadio pandi mängima ja otsiti välja kõik maailma trillerid ja trallerid.. R. Roht. *.. pärast jahti oli mõisas alati pulm. Ajajatele anti süüa ja juua ja küttidele .. tehti suurepärane pidu. A. Kitzberg. || ‹laiendiga› piltl tapatalgud, verepulm. *.. vägi vaenlase tulemas julm: / varsti siin on suur punane pulm.. G. Suits.
▷ Liitsõnad: hõbe|pulm, järel|pulm, kuldpulm; verepulm.
2. loomade paaritumisaeg, eriti selleaegne isaste kogunemine emaslooma juurde. Koerte, jäneste, ilveste pulm(ad). Karud purelevad pulmade ajal. *Ka huntidel on pulmad.. Ühe emahundi ümber koondub kari isahunte. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: kassi|pulm, koerapulm.

pulmi püsti ajama
pulmi korraldama. *.. peremees sõitis sulasega linna .. ja kui ta sealt tagasi tuleb, siis aetakse pulmad püsti, visatakse kantslist maha. A. H. Tammsaare.