[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

aeroon-i 21› ‹s
farm teat. iiveldus- ning oksendusvastane vahend, eriti mere- ja õhuhaiguse puhuks

eri|tempel
mingi sündmuse v. tähtpäeva puhuks kasutatav (posti)tempel. Juubelilaulupeo eritempel. Kirjanädala puhul kustutati postmarke eritempliga.

kindlustus|võtja1› ‹s
jur kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusmakseid ja ostab endale sellega teatud puhuks kindlustuse

kinnitama37

1. kuhugi, millegi külge kinni panema (köitma, naelutama, kruvima vms.). Traatvõrk kinnitati postide külge. Töödeldav ese kinnitati kruustangide vahele. Kinnitas uisud alla. Kinnitasin kaardi nõeltega tahvlile. Riie kinnitati raamile. Kinnitasime plaadi, tahvli seinale. Kinnitas ordeni rinda. Kinnitasin juuksed klambritega kuklasse. Pildid kinnitati liimiga albumisse. Paat kinnitati vaia külge. Õnge otsa kinnitati söödaks vihmauss. Rõivad kinnitati vööga. Pluus oli eest kinnitatud väikese sõlega. Laev kinnitas otsad 'peatus' Liverpooli sadamas. *.. [naine] kinnitab langenud suka kummiga pealtpoolt lillakat põlve. L. Kibuvits. | piltl. Kõik kinnitasid oma pilgu kõnelejale. || kindlamini, tugevamini ühendama. Voodi logiseb, needid tahavad kinnitada. Kruvid liiguvad, neid peab kinnitama. || kõnek kinnistama (2. täh.) *Temale kinnitatud veiste piimaand oli märksa kõrgem kui teistel lüpsjatel .. L. Promet. *Vallakohtus öeldi, et sellega hulk aega ära läheb, enne kui koht minu nime peale kinnitatakse. M. Metsanurk.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks muutma; milleski kindlust, vastupidavust andma. Kinnitas oma jõudu puhkamise ja einega. Arsti sõnad kinnitasid haige usku paranemisse. Preester kinnitas vange nende usus. *Käed löödi kokku ja klaas viina kinnitas kaupa. H. Sergo.
3. millegi õigsust, tõelevastavust tõendama. a. (asjaolude, sündmuste vms. kohta). Lepingu õigsust kinnitasid allkirjad. Seda arvamust kinnitavad järgmised asjaolud. Katsetulemused kinnitasid oletust. Sündmuste hilisem areng kinnitas, et tal oli õigus. Eelmiste aastate kogemused kinnitavad, et ettevaatus on vajalik. Notariaalselt kinnitatud ärakiri. *Kõik, mis Murak mõistis temast tähele panna, kinnitas tema esimest muljet: küps naine. M. Raud. b. (inimeste kohta:) tõeks väitma, õigeks tunnistama. Kinnitab koopia õigsust allkirjaga. Võin seda kinnitada kirjalikult. Kinnitan seda oma ausõnaga. Kinnitas seda isegi vande all. „See oli tõepoolest nii,” kinnitas ema tütre sõnu.
4. (hrl. kellegi teise sõnade v. väite peale midagi rõhutavalt, veenda tahtvalt) ütlema, lausuma, mainima, toonitama, väitma vms. Kinnitas, et ta on täiesti rahul. Kinnitas, et ta teeb kõik, mis tema võimuses. Kõik kinnitasid seda nagu ühest suust. Kadedad keeled kinnitasid, et ta olevat kergemeelne. Iga päev on teile kinnitatud, et nii ei tohi teha. Et see ka tulevikus nii jääb, seda ma kinnitada ei söanda. Kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe. „Ei, mul ei ole viga midagi,” kinnitab ta teistele. „Kas see meeldib sulle?” – „Meeldib,” kinnitasin mina. *„Tule, tule tingimata, sõber,” kinnitas ta laupäeva õhtul koju minnes. E. Krusten.
5. midagi otsustava instantsina heaks kiitma v. alama instantsi otsusele lõplikku kehtivust andma. Kedagi ametisse, kohale kinnitama. Direktor kinnitas aruande, tööplaani. Koosolekul kinnitati seltsi uus põhikiri, eelarve. Kohtuotsus kinnitati.
6. kinnistama (4. täh.)
7. kõnek tähtima (postisaadetise kohta). *Aga viimane kiri oli ju kinnitatud ning see pidi kätte minema. A. Hint.
8. van (õnnetuse puhuks) kindlustama (3. täh.) *Aga ärge te jumala pärast ajage põlema seda maja – ta on meil kinnitatud väga madalasti. O. Luts. *Seda teie ei pruugi [teha], kaptenihärra, minu elu on kinnitatud. E. Bornhöhe.
9. van kindlustama, tugevdama. *Egiptuse sultan Saladin .. kinnitas Kairot müüridega ja ehitas kindluse .. E. Bornhöhe.

lõpu|kleit
kooli lõpetamise puhuks tehtav pidulik kleit

mängu|teooria

1. mat konfliktolukordade puhuks kõige sobivamate tegutsemiseeskirjade loomisega tegelev matemaatika haru
2. psühh mängu olemust ja põhjusi seletav õpetus

naiste|side [-me]
(menstruatsiooni puhuks)

olümpia|mark [-margi]
olümpiamängude puhuks välja antud eripostmark

pulma|laud
pikk söögilaud. *Igapäevase tarbevara asemele toodi pulmadeks tuppa pulmalaud. J. Holst. || see pulmade puhuks kaetuna. Rikkalik, kesine pulmalaud. Istuti pulmalauda. Pulmalauas räägiti maad ja ilmad kokku.

pulma|luule
pulmade puhuks loodud juhuluule

pääste|parv
mer päästevahendite hulka kuuluv uppumatu parv mereõnnetuste puhuks. Täispuhutav, jäik päästeparv. Ümmargune päästeparv mahutas paarkümmend inimest. Meeskond lahkus uppuvalt laevalt päästeparvedega.

reisi|kindlustus
reisija (ja pagasi) kindlustus õnnetusjuhtumi puhuks

side-me 3› ‹s

1. seotava ümber keeratav, mähitav sidumisvahend; miski ümberseotu. a. (kinnitamiseks v. ühendamiseks). Köitis viljavihud sidemega. Side hoiab kõrred vihus. Asetas sideme maha ja ladus, tõstis lõigatud vilja selle peale. Korjas rukki sidemele. Tegi, keerutas heintest sideme, et viljaredeleid kokku siduda. *Lühikese rukki puhul jatkati side umbes peotäiest kõrtest, mis jagati pooleks, ladvad pandi vaheliti ja keerutati kokku. E. Jaagosild. *Väledasti harutavad nad purjede kallal, need kukuvad oma sidemeist vabaks ja hakkavad tuules lipendama. A. Kalmus. b. ka med haava vm. vigastuse sidumiseks kasutatav mähis. Steriilne, aseptiline side. Lai, kitsas side. Kahe sentimeetri laiune side. Isekleepuvad sidemed. Ostis kolm rulli, pakki sidet. Otsi ruttu sidet ja valuvaigisteid! Haavale sidet tegema 'haava (kinni) siduma'. Haav seoti sidemega kinni. Jäsemele asetati kinnitav, fikseeriv side. Sidet vahetati iga päev. Homme võetakse side maha. Harutas jala ümbert sidemeid. Keris sideme pea ümbert ära. Haavatu lamas voodis, kael sideme(i)s. Haigel on käsi sidemega kaelas. Veri immitses läbi sideme, sidemest läbi. Viskas verised sidemed minema. Side ei taha haava peal seista. Hügieenilised sidemed (menstruatsiooni puhuks). c. varrukal, üle näo vm. kantav lint v. pael (eraldus- v. tunnusmärgina, millegi varjamiseks vms.). Püssimehel oli punane side ümber käsivarre. Võistluste kohtunik kandis vasakul varrukal värvilist sidet. Mehe paremat silma kattis must side. Kannab silma peal sidet. Kui kohale jõuti, võeti mehel side silmade eest, silmadelt (ära). *Tuli vana turkmeenlanna, pea ümber punane side, millele olid hõbemündid külge õmmeldud.. L. Metsar (tlk). || van kaelaside. *.. vanamoodi pikaotsaline krae kaelas ja selle ümber puhas valge side lihtsas sõlmes. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: haava|side, häda|side, katte|side, kips|side, käe|side, ling|side, marli|side, pea|side, plaaster|side, rull|side, rõhk|side, rätik|side, tugiside; hügieeni|side, naisteside; kaela|side, leinaside.
2. anat tihedast sidekoest väät, mis ühendab skeleti osi v. elundeid omavahel, ligament. Luudevahelised kanna-pöia sidemed. Maksa-mao side.
▷ Liitsõnad: liigeseside.
3. jäik, püsiva kujuga kinnitus- v. ühendusvahend. a. ehit. Karkassehitise sidemed. b. suusaside. Pani suusad alla ja lükkas jalad sidemeisse. Suusataja pani sidemed kinni.
4. nähtustevaheline (põhjuslik) seos; mõju. Hakati otsima sidet eilsete sündmuste ja tänase juhtumi vahel. Toimunul pole otsest sidet minu kavatsustega. Äsja saabunud telegrammi ja mu üleva meeleolu vahel on üsna tihe side. || füüs mehaanilise süsteemi (keha) liikumise kitsendus. Sidemetest vabastatavuse printsiip. || keem. Keemiline side 'aatomitevaheline seos keemiliste ühendite molekulides'.
▷ Liitsõnad: ioon|side, kaksik|side, kolmik|side, valents|side, üksikside.
5. kontakt, suhe, suhtlemine. Hõimudevahelised, sugukondlikud, perekondlikud sidemed. Side kooli ja kodu vahel oli hea, nõrk, puudus hoopis. Vilistlastel on kooliga tihedad sidemed. Välismaa üliõpilased hoidsid sidet kodumaaga. Tütre ja ema vahel säilisid usalduslikud sidemed. Tüdrukute vahel ei ole enam endist sõbralikku sidet. Noorest peast sõlmitakse sageli sidemeid, mis ei jää püsima. Kinnivõetu eitas sidemeid kuritegeliku maailmaga. Kahtlustatuna sidemetes välisluurega saadeti mees maalt välja. Diplomaatilised, rahvusvahelised, majanduslikud sidemed. Katkestati kaubanduslikud sidemed Inglismaaga. Tal õnnestus luua sidemed ärksamate haritlastega. Koolivahetusega seoses tekkis tal palju uusi sidemeid. Paigalejäänute ja väljarännanute vahel katkesid sidemed. Igasugune side minevikuga on katkenud. Ta on kaotanud sideme vanematega. Pärast kooli lõpetamist kadus viimanegi side klassikaaslastega. || lähedane tutvus mõjukate isikutega. Tal on sidemeid kõrgemates ringkondades. Pühendas kogu oma vaba aja tutvuste ja sidemete soetamisele. Kasutab oma autoriteeti ja sidemeid. Töökoha saamisel aitasid teda vanemate sidemed. Sul ei ole ei seltskondlikku positsiooni ega sidemeid. Ta on ärimees, kes tunneb turgu ja kel on sidemeid. Kas su laps käiks praegu eliitkoolis, kui ma oma sidemeid mängu poleks pannud? *.. tunti ju Jüri Veiderpassi kui sidemetega meest, kellel suur erikaal nii ees- kui tagatreppidel. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: abielu|side, armu|side, hõimu|side, kauba(ndus)|side, kultuuri|side, sugulus|side, sõprus|side, töö|side, usu|side, venna|side, vere|side, välis|side, äriside(med); otse|side, salasidemed.

sõnu peale lugema

1. mingiks puhuks ettenähtud teksti lausuma. Kirikuõpetaja, perekonnaseisuametnik luges noorpaarile sõnad peale. Koolmeister luges matmisel vanaisale sõnad peale. Vanaeit pobises oma nõiajoogile sõnu peale lugeda. *.. vaigistab [Riinu] verejooksu ja loeb, kui asi nõuab, umbes haigele kohale sõnugi peale. M. Pihla.
2. õpetussõnu lausuma, manitsema, noomima, pragama vms. Tohter luges haigele sõnad peale, kuidas see peab edaspidi elama ja olema. Isa luges küll poisile sõnu peale, aga või see õpetust võttis. *Kivi pragas mehaanikud armutult läbi, luges sõnad peale ka Kaljule, et see polnud päeval lappe kontrollinud. R. Kaugver.

testament-mendi 21› ‹s

1. ka jur pärandamist tõestav dokument (v. ühepoolne tahteavaldus), millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamenti tegema. Notariaalselt tõestatud, omakäeliselt kirjutatud testament. Testamenti muutma, tühistama. Tegi testamendi tütre nimele. Pärandas testamendiga maja vennale. Määras testamendis poja oma ainsaks pärijaks. Isa ei jätnud tütrele testamendis mingit pärandit. Testamendi põhjal on mõlemad tütred pärijad. Mees ei jätnud maha mingit testamenti.
2. kellegi olulisimate vaadete, seisukohtade, tõekspidamiste koondväljendus. Luuletaja vaimne testament. Rahvas võttis teose vastu kui suure kirjaniku poliitilise testamendi.
3.hrl. suurtähegakirikl (Piibli osade nimetustes). Vana Testament (hõlmab judaismi pühasid tekste). Uus Testament (hõlmab kristlikke pühasid kirju).

tähtpäeva|kirjutis
(kirjutatud tähtpäeva, näit. juubeli puhuks)

tähtpäeva|luule
tähtpäeva puhuks kirjutatud luule

töötus|kindlustus
kindlustamine töötuse puhuks

tööõnnetus|kindlustus
kindlustus tööõnnetuste puhuks

valuuta|varu
hrl. pl.makseraskuste tekkimise puhuks hoitav välisvaluuta riigil, valuutareserv. Riigipanga valuutavarud. Rahvusvaheline turism suurendab riigi valuutavarusid.

vanadus|kindlustus
kindlustus vanaduse puhuks

varu|koopia
info (faili) varundatud koopia (andmete hävimise v. rikkumise puhuks).

visiit|kuub
ümaralt tagasilõigatud hõlmadega pikem lahtine meestekuub pidulike sündmuste puhuks (varasemal ajal). Mustas visiitkuues ülemkelner. *Sajandi algul kõnnib ta pühapäeviti Narva maanteed mööda alla, visiitkuub seljas ja torukübar peas .. A. Adson.

õnnetusjuhtumi|kindlustus
maj kindlustus õnnetusjuhtumi puhuks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur