[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

praktika ‹1› ‹s›

1. tegelik kasutus, rakendus, tegevus. Leiutis, uus ravim on leidnud tee praktikasse. Ta proovib oma teadmisi praktikas. Oleme teoorias tugevad, praktikas nõrgad. Praktikas kontrollimata järeldus. Lennunduse praktika näitab, tõestab, et.. Praktika seda hüpoteesi ei kinnita. Praktikas kukkus kõik teisiti välja. || tava. *.. siitpeale valitseb Norras praktika, et kuninga nimetatud ministrid vastutavad parlamendi ees. J. Kangilaski.
2. (töö)kogemused. Suure, vähese praktikaga töötaja. Praktikaga zootehnik. Mul pole praktikat. Peaksid praktikat saama. || praksis, erialane tegevus. Jurist rääkis loo kolleegi praktikast.
▷ Liitsõnad: elu|praktika, esinemis|praktika, lava|praktika, sõidu|praktika, teatri|praktika, tõlke|praktika, uurimis|praktika, võistluspraktika; advokaadi|praktika, arsti|praktika, erapraktika.
3. ka ped õppevorm, mille puhul omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse tegelikus töös. Kümnes klass on aiandis praktikal. Poisid olid tehases, majandis praktikal. Homsest lähen kooli praktikale. Nad tutvusid praktika ajal.
▷ Liitsõnad: eriala|praktika, kooli|praktika, murde|praktika, välipraktika; menetlus|praktika, tootmis|praktika, õppepraktika.