[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pliiats ‹-i 2› ‹s›
südamikust ja (puit)ümbrisest koosnev kirjutus-, joonistus- ja joonestusvahend. Harilik, keemiline, must, värviline pliiats. Kõvad ja pehmed pliiatsid. See pliiats on keskmise kõvadusega. Ära kirjuta nüri pliiatsiga. Nõelteravaks teritatud pliiats. Pliiatsi süda, süsi 'südamik' läks kogu aeg katki. Kasutas Faberi firmamärgiga pliiatseid. Õpetaja kriipsutas vigased sõnad punase pliiatsiga läbi. Ära näri pliiatsit! || (kosmeetikavahend). Ta tõmbas huultele pliiatsiga tugevad kontuurid. Joonistas alalaugudele pruuni pliiatsiga peened jooned. || ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi aine pliiatsikujuline pulk
▷ Liitsõnad: grafiit|pliiats, pasta|pliiats, tindi|pliiats, täite|pliiats, vilt|pliiats, värvipliiats; joonestus|pliiats, joonistus|pliiats, kopeer|pliiats, kontori|pliiats, puusepapliiats; pastell|pliiats, söepliiats; putukatõrjepliiats.