[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pisike(ne) ‹-se 5 komp pisem superl kõige pisem e. pisim›
‹adj› (väga) väike
1. (kogult, suuruselt). a. (inimese, looma, nende kehaosade kohta). Pisike inimene. Pisike kõhn naine. Pisikest kasvu, pisikese kasvuga mees. Julius oli Ottost tükk maad pisem, kuid hästi sitke. Ta on meie salgas kõige pisem. Pisike koeranähvits. Lendorav meenutab oravat, kuid on sellest pisem. Pisike lind, pisikesed sipelgad. Pisikesed käed-jalad. Pisike saba. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta vihjega üheaegselt nii kasvule kui vanusele). Lapsed on alles päris pisikesed. Pisike põnn, põngerjas. Mu pisike tütreke. Triin on Marist pisem, alles kolmene. Juba pisikese tüdrukuna kantseldas nooremaid õdesid-vendi. Sai Miinagi vahel vabadust, kui enam pisemate järele ei tulnud vaadata. Me olime alles liiga pisikesed, et kõike mõista. Pisikesest peast 'pisikesena' oli ta igavene väänkael. Armastas juba pisikesest peale laulda. Emapart pisikeste poegadega. *No on see vast imede ime, ise pisike kui parm, aga loeb nagu Kadrina köster. R. Lahi. | ‹substantiivselt›. Oh sa mu pisike, kas said haiget! Naabritel on varsti pisikest 'titte' oodata. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide jm. kohta). Pisike rahakott, mapp, nuga, vasar. Pisikesed klaashelmed nagu herned. Laual põles pisike lamp, küünlajupp. Saapad on poisile pisikeseks jäänud. Pisike linn, küla, puukirik, maja. Köök, tuba, saunakamber on liiga pisike. Pisike raudahi andis vähe sooja. Lahes on mitu pisikest saart. Pisike ojanire, põllulapp. Maailma kõige pisem riik. Pisikesed longus kurgitaimed. Õunad olid pisikesed ja ussitanud. Rebis kirja pisikesteks tükkideks. Sukakannas on pisike auk. Ta astus pisikeste sammudega. Jõi pisikeste sõõmudega. Toiduportsjonid jäid järjest pisemaks. Selle peale kuluks üks pisike naps ära. Pisike säde teeb suure tule.
▷ Liitsõnad: ime|pisike(ne), pisi-|pisike(ne), ülipisike(ne).
2. (väärtuselt, arvult). Palk, pension on pisike. Selle eest on ette nähtud ka pisike preemia. *Peale suurpere elas majas veel mitu pisikest peret: Passa Liisu tütrega ja kurt Mihkel isaga. R. Soar.
3. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline, põgus. Pisike puhkus kuluks ära. Saadaval oli üks pisike tööots. *Pärast lestapraadi ja haput piima kamaga tegin pisikese une. H. Pukk.
4. jõult, mõjult nõrk, vähese intensiivsusega. Pisemgi puudutus tegi valu. Ta ärkab pisimagi krabina peale. Pisemgi tuulepuhang tõi okstelt veepiisku kaela. Mul tõusis pisike palavik.
5. tähtsusetu, tühine, ebaoluline, süütu. Pisike viga, puudus, eksitus, pahandus. Aeg-ajalt tuli ette ka pisikest jagelemist. Osuta mulle pisike teene! Mõni pisike patt hingel. Tuli ette pisikesi korrarikkumisi. Matkal juhtus ka pisikesi seiklusi. Ära tee pisikesest asjast suurt numbrit! Lind tõusis pisemagi hädaohu korral lendu. *Ta sadu nägusid võib hoida meeles / ja pisematki meie hulgast näeb. T. Lehtmets.
6. väiklane. *Pisikesi inimesi iseloomustab vastik enesearmastuse üleküllus, suuri inimesi tagasihoidlikkus. O. Jõgi.

pisike pere vt pere