[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piirkond ‹-konna 22› ‹s›

1. maa-ala, territoorium, mida iseloomustavad teat. geograafilised, majanduslikud, kultuurilised vm. tunnused. USA läänepoolsemad, idapoolsemad piirkonnad. Kõrgrõhuvöönd 30.–35. laiuskraadi piirkonnas. Iisraeli lennukid pommitasid mitmeid piirkondi Süüria Vahemere rannikul. Volhovi – Laadoga – Oneega piirkonna arheoloogilised leiud. See oli ennevanasti riigi mahajäänumaid piirkondi. Kõige vanemateks tsivilisatsiooni keskusteks olid Egiptus, India, Hiina, Vahemere rannik jt. looduslike elatusvahendite poolest rikkad piirkonnad. Vabaõhumuuseumis eksponeeritakse Eestimaa kõigi piirkondade tüüpilisi ehitisi. Tuleks rohkem uurida eri piirkondade rahvalaulutraditsioone. Nähtus on levinud üsna laialdases piirkonnas. Jahimaad jagati piirkondadeks. || koht, ala, kus paikneb seda iseloomustav nähtus; ala, mille ulatuses toimub v. teostatakse midagi. Kontinentaalse kliimaga, ekvatoriaalne piirkond. Jaheda kliima piirkond. Igavese lume ja jää piirkond mägedes. Laev jõudis välja tormi piirkonnast. Seda esineb ainult mägistes piirkondades. Lääne-Eesti soode- ja metsarikkad piirkonnad. See oli kusagil Koiva puisniitude piirkonnas. Elamiseks kõlbmatu piirkond. See oli metsavendade tegevuse piirkond. Kalapüügi piirkonnad on aja jooksul muutunud. See on tähtis põllumajanduse piirkond. Suhkrupeedi kasvatuse piirkonnad. Okupeeritud piirkond. Taudi leviku piirkond. Põgenes kiiresti hädaohtlikust piirkonnast. Radioaktiivse kiirguse piirkonnas viibimise aeg on piiratud. Agronoomi, arsti tegevuse piirkond. || (terminoloogilisemas kasutuses:) mõnel maal teat. haldusüksus, ka ringkond v. regioon
▷ Liitsõnad: ida|piirkond, kesk|piirkond, lõuna|piirkond, lääne|piirkond, põhjapiirkond; administratiiv|piirkond, asustus|piirkond, elamis|piirkond, haldus|piirkond, kultuuri|piirkond, majandus|piirkond, rahvus|piirkond, tootmis|piirkond, võimupiirkond; maa|piirkond, ranniku|piirkond, sise|piirkond, troopikapiirkond; kalapüügi|piirkond, kalastus|piirkond, karjakasvatus|piirkond, põllumajandus|piirkond, tööstus|piirkond, viljakasvatuspiirkond; hooldus|piirkond, jahi|piirkond, jahikeelu|piirkond, kaitse|piirkond, keelu|piirkond, leviku|piirkond, püügi|piirkond, suvitus|piirkond, tarvitus|piirkond, tegevus|piirkond, tegutsemis|piirkond, töö|piirkond, valve|piirkond, õnnetus|piirkond, üleujutuspiirkond.
2. lähedus, lähikond, teat. asukoht, rajoon (täpsustus ees genitiivis). Planeetidevaheline automaatjaam jõudis Veenuse piirkonda. Linnud hoidsid avamere madalike piirkonda. Tal ei lubatud lahkuda elukoha piirkonnast. Haapsalu lossi piiramisest võtsid osa ka Taebla piirkonna külade mehed. Kõrts asus mõisa piirkonnas. Raudtee piirkonnast oli kuulda tulistamist. Lahkuti hoonete piirkonnast. Lambivalguse piirkonnas nägime tegutseda.
▷ Liitsõnad: nägemispiirkond.
3. mingi elundi (ligikaudne) asukoht; teat. kehaosa kitsam ala. Valud südame, mao piirkonnas. Lihasepõletiku puhul on haigestunud lihase piirkond soojem ja turses. Röntgenipildi abil tehti kindlaks luude muutused nina piirkonnas. Peaaju suurte poolkerade pind on jagatud erinevate ülesannetega piirkondadeks. Õlikindla kaitseriietuse käised kitsenevad randme piirkonnas.
▷ Liitsõnad: keha|piirkond, kukla|piirkond, kuulde|piirkond, kõhu|piirkond, nimme|piirkond, nägemis|piirkond, oimu|piirkond, otsmiku|piirkond, päraku|piirkond, ristluupiirkond.
4. mingi nähtuse teat. ring. Huvide piirkond. Kunsti, teaduse eri piirkonnad. Aastatega kogemuste piirkond laienes. Lineaarvõrratuste süsteemi lahendite hulga poolt moodustatud kujundit nimetatakse lahendite piirkonnaks. *Näiteks on puu ju rahvakeelne sõna. Aga selle ümber on tekkinud suur piirkond oskussõnu – puu osade ja puuliikide nimetused. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: huvi|piirkond, mõiste|piirkond, mõju|piirkond, suhtlemis|piirkond, tähenduspiirkond.