[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pidulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. peoga, pidustustega, erilise peotundega seotud ning selle juurde kuuluvat tõsidust, ülevust, hardust vms. sisaldav, väljendav, äratav v. sisendav. Pidulik koosolek, rongkäik, protsessioon, jumalateenistus. Kuulsa teadlase auks korraldati pidulikke vastuvõtte. Pidulik lõunasöök. Võistluste pidulik lõpetamine. Näituse pidulik avamine. Tunnistuste pidulik kätteandmine. Kõige pidulikum hetk, sündmus minu elus. Pidulik toiming: uue hoone sisseõnnistamine. Küünlad süüdati ainult pidulikel juhtudel. Saali täitis pidulik rahvahulk. Pidulikud orkestrihelid, tervitussõnad. Saalis valitses pidulik meeleolu. Pöördus tõsisel, pidulikul ilmel kokkutulnute poole. Mees on piduliku näoga, astus piduliku sammuga. Asta tundus täna kuidagi pidulik. Lühtrite pidulik sära. Püüdis oma väikest tuba külaliste vastuvõtuks natuke pidulikumaks muuta. *Täna on laevas kõik pidulik. Surume üksteisel kätt, soovime häid pühi. J. Smuul.
2. peole kohane, vastav, sobiv, pidupäeval kasutatav (hrl. vastandina argipäevasele). Pidulik riietus, kleit, ülikond, koolivorm. Valge pidulik põll, krae. Pidulikud kingad. Pidulik soeng. Brokaat on äärmiselt pidulik materjal. *Külla minnes tavatsen ikka mõne õie kaasa võtta, kord igapäevasema, kord pidulikuma.. L. Hainsalu.
3. austust äratav, võimast muljet jättev. Mõisa barokkstiilis peahoone mõjub väga pidulikuna. Albumi, teoste sarja pidulik kujundus. Vanaaegsed pidulikud õlimaalid.