[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pere|naine

1. hrl. peremehe abikaasa; ka naisomanik, -valdaja. a. taluperenaine. Männiku (talu) perenaine. See oli ühe väikese vabadikukoha perenaine. Sai abielludes suure talu perenaiseks. Perenaine talitas laudas, läks tüdrukutega jõele pesu loputama. Ilma perenaiseta oli raske talu pidada. Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. *Peremehed kohendavad hobuserange, perenaised kobivad puhkides vankritesse. R. Sirge. b. (muudel juhtudel). Kes on selle maja, suvila, korteri perenaine? Kass hoiab kodu rohkem kui perenaist. Helistamise peale avas perenaine ise ukse. Mu perenaisele ei meeldi, et mul külalisi käib.
▷ Liitsõnad: naabri|perenaine, noor|perenaine, päris|perenaine, vanaperenaine; korteri|perenaine, majaperenaine; peo|perenaine, piduperenaine.
2. majapidamise eest hoolitsev, majapidamistöödega tegelev naisisik (ka palgaline). Kodus on ta hea, halb, saamatu perenaine. Minia on mul suurepärane perenaine. Gaas ja elekter köögis kergendavad perenaise tööd. Tüdrukutele meeldis vahetevahel perenaist mängida. Anna oli vana arsti juures perenaiseks. Tõi ema enda juurde perenaiseks. *.. ta oli siis kõrtsiemand ja kodune perenaine ühtlasi. Muretses toiduvalmistamise eest, söötis loomad, lüpsis lehmad. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: koduperenaine.
3. pidudel v. toitlustusasutuses toiduvalmistamist, toitlustust korraldav isik. Kohvik vajab perenaist ja koristajat. *Juhtub see, et Tiina ei tule. Me ju leppisime kokku, et tema ja ta ema on pulmas perenaised. H. Angervaks.
4. (mingi asutuse naisjuhataja kohta). Puhkebaasi, rahvamaja, raamatukogu perenaine. *Päeva jooksul tuli siit korra läbi proua Ester Hüübike, ajalehe „Film ja Ulm” perenaine ning poeet. L. Promet.