[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peletama ‹37›
(hirmutades) eemale tõrjuma, ära ajama v. eemale hoiduma panema. Kärbseid, sääski peletama. Peletab kividega vareseid lendu, käteplaksutamisega rästaid marjapõõsaste kallalt. Poiss peletas koera õue, toast välja. Agitaator peletati ähvardustega puldist maha. Tihe suurtükituli peletas ründajad tagasi. Hernehirmutis pidi linde eemale peletama. Katsetati igasuguseid vahendeid, et tõbe eemale peletada. Püüdis igati oma muret, kurbust, ärevust, igavust, tüdimust peletada. Peletab kange kohviga une (silmist). Töö peletab peast kõik muremõtted. Mure ja ärevus peletasid une. Miski ei suutnud mu kahtlusi peletada. Kerge hommikueine peletas esimese nälja, janu ära. Päevavalgus peletas kõik öised hirmud. Vihm, kuumus peletas meid varju. Kisa võib kalad pakku peletada. Tuul peletas viimasegi pilve. Päike peletab pimeduse. Ettevaatamatu liigutus peletas orava minema. Sa oled oma karmi olekuga kõik sõbrad endast eemale peletanud. Raske on kujundada klientuuri, kerge aga seda laiali peletada. Tüdruku kehaviga peletas kavalerid kaugele. *Toidupoe ukselt peletas pikk järjekord tagasi pöörama.. T. Vint. || peletav kole, hirmus, inetu. Võõras oli oma punase peaga üsna peletav. *Tavapärases ehitajariietuses näeb naine üsna peletav välja. H. Karm.

üles peletama

1. peletades lendu v. jooksma ajama. Püssipauk peletas linnud pesalt üles. Minu lähenemine peletas jänese põõsa alt üles.
2. ärkvele ajama. Talveunest üles peletatud karu on inimesele ohtlik.