[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peegeldama ‹37›

1. füüs valgust, heli vm. (vastassuunda) tagasi heitma, reflekteerima. Valgustatud kehad, poleeritud metallpinnad peegeldavad valgust. Ionosfäär peegeldab maapinnale tagasi raadiolaineid. Peegeldav ekraan, keskkond, pind.
2. oma pinnal kellestki v. millestki kujutist, peegelpilti tekitama. Hõbetatud klaasil on võime peegeldada. Järv peegeldab pilvi, kaldaid. Sile veepind peegeldas taevast. Märg asfalt peegeldas tulesid.
3. kõnek ennast peeglis vaatama; endast peegelpilti tekitama. Oh neid naisi – muudkui peegeldavad. Mis ma, vanainimene, ennast ikka peegeldan. *.. astun otse perve äärekesele ja peegeldan end vees kogu suuruses.. O. Luts. | piltl. *Ka pilve maaliksin, / mis peegeldab end vees.. H. Suislepp.
4. piltl väljendama, avaldama, esile tooma; kajastama, edasi andma. Enamik eesti muinasjutte peegeldab feodaalse ühiskonna vastuolusid. Armastusluule peegeldas autori elamusi ja tundeid. Ajakirjandus peab peegeldama rahva elu. Toodud arvud ei peegelda täpselt tegelikku olukorda. See kõver peegeldab haige temperatuuri kõikumisi. Sõnad peegeldavad mõtteid. Mõiste peegeldab nähtuse olemust. Mehe pilk peegeldas väsimust, kõhklust. Nägu peegeldab ahastust, arusaamist, rõõmu, huvi. Kogu ta olemus peegeldab sügavat rahu. *.. kõige uuem kirjandus jääb [ülevaates] ikkagi peegeldamata. O. Jõgi.