[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peal|kiri

1. teose, kirjatöö v. selle osa nimi v. nimetus. Ajalehe, ajakirja, raamatu, artikli, brošüüri pealkiri. Tähelepanuäratav, vaimukas, lööv pealkiri. Romaanil oli põnev, lugema ahvatlev pealkiri. Luuletus kannab pealkirja „Õitseng”. Suurte, rasvaste, kõmuliste pealkirjadega sõnumid ajalehes. Kogumik ilmus pealkirja all..
▷ Liitsõnad: ala|pealkiri, originaal|pealkiri, üldpealkiri.
2. pealiskiri, tekst. *.. püstitas venna hauale kõrge poleeritud basaltkivi pealkirjaga „Õndsad on need, kelle süda on puhas”.. A. Alas (tlk).