[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

paukpaugu 21› ‹s

1. vali lühike ja terav müra. a. lask; kõmakas, paugatus, kärgatus. Tugev, vali, terav pauk. Käivad, kostavad, kõlavad, kajavad paugud. Bensiinivaat plahvatas kumeda pauguga. Üsna lähedal kõmatas pauk. Tegi uuest püssist esimese paugu. Päästik naksatas, aga pauku ei tulnudki. Hobune ehmus paugust. Pauk oli nii kõva, et lõi kõrvad lukku. Mõnikord võib pauk tulla ka luuavarrest 'juhtuda midagi täiesti ootamatut, ettearvamatut'. *„Seisa!” hüütakse otse selja taga. Siis pauk, veel pauk.. M. Metsanurk. b. kõnek laeng v. padrun; (väljalastud) kuul. Põder sai kaks pauku pihta. Andis paugu pardiparve sekka. Ega iga pauk märki lähe. *Ta oli laadimisvarda mõlemasse [püssi]rauda lasknud ja näinud, et teises rauas .. pauk veel sees. M. Raud. c. seina- v. tornikella löök; üksik kellalöök. Raekoja kell lõi ühe paugu, kaksteist pauku. Käokella paugud kuulutasid südaööd. *Kell lõi endiselt üksikuid, harvu pauke.. R. Sirge. d. mürts(atus), raks(atus), prahvatus, plaks vm. järsk müra; tugev löök millegi pihta. Virutas ukse valju pauguga kinni. Pikne põrutas paugu paugu järele. Täna saame pauguga vihma 'äikesevihma'. Pani rusikaga hea paugu vastu ust. Tüdruk annab vaibale klopitsaga veel paar pauku.
▷ Liitsõnad: au|pauk, hoiatus|pauk, häire|pauk, kogu|pauk, stardi|pauk, söepauk; kahuri|pauk, püssipauk.
2. piltl midagi ootamatut, rabavat; lops, prohmakas, põnts. Niisugust pauku ei osanud kuidagi oodata. Sõda andis, pani ta tervisele (suure) paugu. Temale panid ta parimad sõbrad paugu. Sellest paugust ta vaevalt toibub. Pauk tuleb paugu otsa, üks pauk tuleb teise peale! No see on alles pauk! Säh, vaat sulle pauk(u), pulmi ei tulevatki! *„Teile saab Auguste armastusest küll.” Selle paugu peale ei leidnud Henning vastust. E. Bornhöhe.
3. kõnek kärakas, klahv (viina), tropid. No viska üks pauk!
▷ Liitsõnad: trahvipauk.

[kellelgi, millelgi] pole paremat pauku
kõnek kellelgi v. millelgi ei lähe sugugi paremini. *Kaarel jäi mõtlema. Tõepoolest, ega teistelgi [külmade tõttu] paremat pauku ole. A. H. Tammsaare.

välk ja pauk vt välk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur