[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

olümpia ‹1› ‹s›
olümpiamängud. Mexico, Tokio olümpia. Olümpia veepalliturniir. Hokikoondis sõidab olümpiale.
▷ Liitsõnad: eel|olümpia, eri|olümpia, järel|olümpia, para|olümpia, suve|olümpia, taliolümpia; kabe|olümpia, maleolümpia.

para|gripp
med gripisarnaste nähtudega viirushaigus. Paragrippi nakatuma. Põeb paragrippi.

para|meedik
esmaabi oskustega (erakorralise meditsiini alase kursuse läbinud) päästetöötaja. Peab kiirabis parameediku ametit.

para|normaalne
loodusseadustega seletamatu. *Tänapäeva teaduskirjanduses tähendab termin „paranormaalne” seda, et antud nähtust ei ole võimalik seletada teaduses käibelolevate teooriate abil. J. Pärni (tlk).

para|nähtus
paranormaalne nähtus; miski v. keegi täiesti arusaamatu, seletamatu, absurdne. Paranähtusi uurima, kirjeldama. Mitte ämm, vaid paranähtus!

para|olümpia
paraolümpiamängud

para|olümpiamängud pl
puuetega inimeste olümpiamängud. Ateena, Torino paraolümpiamängud.

para|psühholoog
parapsühholoogia uurija

para|psühholoogia
psühholoogia haru, mis uurib organismi meeltevälist taju ning psühhoenergia mõju organismile v. keskkonnale

para|psühholoogiline
parapsühholoogiaga seotud. Parapsühholoogilised nähtused.

para|tüüfus
med tüüfusega sarnanev nakkushaigus, nakkav kõhutõbi. Paratüüfust põdema. Paratüüfusse surema.

para|võimed pl
paranormaalsed, üleloomulikud võimed

pähkel ‹-kli, -klit 2› ‹s›

1. ka bot kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul); selle söödav seeme. Toored, valmis pähklid. Pähklid on alles rohelised. Väikese, suure tuumaga pähklid. Pähkleid korjama, koguma, lüdima. Pähklit purustama 'pähkli kõva kesta katki tegema'. Mindi pähklile 'pähkleid korjama'. Eile käidi pähklil 'pähkleid korjamas'.
▷ Liitsõnad: mets|pähkel, sarapuupähkel; rukki|pähkel, soolapähkel.
2. mingi muu kõvakestaline söödav vili v. seeme. Kookospalmi pähkel. Kreeka pähkel 'kreeka pähklipuu luuvilja siseosa'. Hiina pähkel 'maapähkel'. India pähkel 'akažuu seeme, nakar'.
▷ Liitsõnad: kookos|pähkel, koola|pähkel, maa|pähkel, muskaat|pähkel, para|pähkel, pistaatsia|pähkel, seedripähkel.
3. kõnek pähklipuu (1. täh.) puit. Mööbel oli pähklist ja mahagonist.
4. piltl keeruline probleem v. ülesanne. See küsimus on kõvaks, raskeks, tõsiseks pähkliks osutunud. Strindbergi näidend on lavastajale tõeline pähkel. Lahendada tuli veel mõnigi keeruline pähkel. Mis oli nuputamisvõistluse põnevaim pähkel? Pähklit purema 'nuputama, keerulist probleemi v. ülesannet lahendada püüdma'. See mees oli omaette pähkel.
5. ‹liitsõna järelosana› esineb seene- ja taimenimetustes
▷ Liitsõnad: juur|pähkel, hirve|pähkel, vesipähkel.

teadus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine. Teaduse alged, teke, ülesanded, edusammud. Teaduse ja tehnika areng. Vanaaja, tänapäeva, Eesti teadus. Teadusega tegelema. On end täielikult teadusele pühendanud. Ta mees teeb teadust 'tegeleb teadusega'. || teadusharu. Ensümoloogia on teadus ensüümidest. Teoreetilised, katselised teadused. Matemaatika, esteetika kui teadus. Teaduste akadeemia. Teaduste kandidaat, teaduste doktor (kandidaadi-, doktorikraadi kohta nõukogudeaegses keelepruugis).
▷ Liitsõnad: aiandus|teadus, ajaloo|teadus, arheoloogia|teadus, arhitektuuri|teadus, arsti|teadus, bioloogia|teadus, ehitus|teadus, filmi|teadus, filoloogia|teadus, fortifikatsiooni|teadus, hinge|teadus, ilmastiku|teadus, inimese|teadus, inseneri|teadus, juhtimis|teadus, kala|teadus, kasvatus|teadus, keele|teadus, keemia|teadus, keskkonna|teadus, kodaniku|teadus, kunsti|teadus, linnu|teadus, loodus|teadus, maa|teadus, maastiku|teadus, majandus|teadus, mere|teadus, metsa|teadus, muinas|teadus, mulla|teadus, muuseumi|teadus, muusika|teadus, mõtte|teadus, mündi|teadus, pedagoogika|teadus, pinnase|teadus, poliitika|teadus, putuka|teadus, põllumajandus|teadus, raamatu|teadus, rahva|teadus, rahvaluule|teadus, rahvamuusika|teadus, rahvastiku|teadus, raku|teadus, riigi|teadus, rohu|teadus, sambla|teadus, seene|teadus, soo|teadus, sotsiaal|teadus, sugukonna|teadus, sõja|teadus, taime|teadus, teatri|teadus, tehnika|teadus, tähe|teadus, usu|teadus, õigus|teadus, ühiskonnateadus; abi|teadus, alus|teadus, eksperimentaal|teadus, eri|teadus, fundamentaal|teadus, humanitaar|teadus, naaber|teadus, piiri|teadus, põhi|teadus, rahvus|teadus, rakendus|teadus, reaal|teadus, siirde|teadus, täppisteadus; armu|teadus, eba|teadus, ennustamis|teadus, para|teadus, pseudo|teadus, sala|teadus, tulevikuteadus.
2. van teade, informatsioon; teadmine. Kullerid saadeti üle kogu maa teadust viima. Poiss käis teadust toomas, et oodatakse küüdivankrit. Lugejad tahavad üleujutusest rohkem teadust saada. Tahab teistele oma olemasolust teadust anda. Koju ei saanud nad teadust saata. Sõbrad tulevad reisi kohta teadust pärima. Ema ootas pojalt teadust. Loodab kõrtsis uuemaid teadusi kuulda. Selle üle lähemad teadused puuduvad. Kaaslaste teadust mööda sõitis poiss maale. *Sa tead, et ma sind ei jõua maha jätta, ja selle teadusega piinad sa mind poolsurnuks. L. Koidula.

tönkama1 ‹töngata 48›

1. vigaselt, konarlikult hrl. võõrast keelt rääkima, purssima. Tönkab vähekese saksa keelt (rääkida). Tönkas päris vapralt rootsit. Rääkis eesti keelt töngates. Laps tönkab juba üksikuid sõnu. || (muu tegevuse kohta). *Aga see või teine [pillimees] tönkas kuidagi loo lahti .. V. Lattik.
2. kõnek lonkama, komberdama. Puujalaga vanamees tönkas kah ligi. *Mehed naersid .., kuidas Para pärast saunapidu harkisjalu ja hädisena rannamäel ringi tönkas. Reied olid kõrvetada saanud .. A. Uustulnd.