[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pann ‹-i 21› ‹s›

1. suhteliselt madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu hrl. praadimiseks v. küpsetamiseks. Ümmargune, kandiline, piklik pann. Panni vars ehk saba. Ühe, kahe käepidemega pann. Seest emailitud pann. Rasvane, võiga määritud pann. Pani panni tulele, võttis panni tulelt. Praeb pannil kartuleid, sulatab rasva, säristab liha. Lõi munad pannile. Suur üle panni kook. Tõstis roa panniga lauale. Tee toit panni peal soojaks. Pistis saiad, vorstid, õunad panniga ahju. Kringel on panni peal kerkimas. Võttis panni ahjust, piruka pannilt. Korstnapühkija kulbid ja pannid.
▷ Liitsõnad: alumiinium|pann, malm|pann, teraspann; ahju|pann, küpsetus|pann, pannkoogi|pann, prae|pann, sulatus|pann, vahvlipann; suitsu(tamis)|pann, söe|pann, süte|pann, viirukipann.
2. tulelukuga püssi luku osa, millel süüdatakse püssirohi

panni lakkuma
‹hrl. käskivas kõneviisis› vulg
1. millestki ilmajäämise puhul kasutatav ütlus. Poeg saab talu ja väimees lakkugu panni. Raha on igatahes minu ja teie võite panni lakkuda! *Igatahes pühin enne [vilja]salved puhtaks, lakkugu siis panni. Mida pole, seda ei võta surm ega kommunistid. O. Tooming.
2. halvakspanu, tigedust, põlgust väljendav ütlus. Kui ta siis ka sind ei usu, siis lakkugu panni. *„Vanamees, siin ei suitsetata!” .. „Laku panni ... sina! Küllap mina ise juba tean, mis ma teen!” A. Jakobson.