[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

palkama ‹palgata 48›

1. palga vm. tasu eest teenistusse võtma. Karjast, teenijat, töölisi palkama. Palgatud abiline, järeleaitaja, pillimehed. Üheks lavastuseks palgatud näitetrupp. Palkas mehed vundamenti kaevama. Päevilisi palgati ainult suveks. Kunstnik palkas endale modelli. Ühingule palgati uus raamatupidaja. Ta on naabertallu tüdrukuks palgatud. Külast palgati inimesi appi. Palkas teise enda asemele. Pidin laste juurde vanainimese palkama. Kolimiseks pidi ta naabri käest hobuse palkama. *Tema pidi olema viinaga ja rahaga mehed palganud, kes Õssu hingetulukese kustutasid.. A. H. Tammsaare.
2. ennast kuhugi teenistusse andma. Palkas enda õemehe juurde tööle, saeveskisse. *Ta palkas enese Tallinna raudteevabrikusse 90 kop. eest päevas mustatöömeheks.. E. Vilde.
3. van üürima. *Enamasti sai [klaverit] ikka „Koidu” seltsist palgata. A. Rennit. *.. võiks vast traktori appi palgata. M. Mõtslane.