[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

palju ‹adv›

1. väljendab lähemalt piiritlemata suurt hulka: suurel määral, arvul v. hulgal, rohkesti.; ant. vähe. a. ‹verbiga›. Ta armastab palju rääkida. Möödunud suvel sadas palju. Ta on palju lugenud. Koolis antakse palju õppida. See ei maksa palju. Mulle see tähendab palju. Palju ei puudunud, et oleksin kukkunud. Pean minema, kell on juba palju. Kellele palju antud, sellelt palju nõutakse. Kes palju teeb, see palju sööb. *.. kõhutäidet – kassile palju, mehele vähe. H. Sergo. *Niisuguse sooja ilmaga oli musta kostüümi muidugi palju, kuid tavast tuli kinni pidada. M. Traat. b. ‹substantiivi partitiiviga›. Palju tööd, vaeva, muret. Vii talle palju tervisi. Kontserdil oli palju rahvast. Sellest on palju juttu olnud. On möödunud palju aega, aastaid. Sinna on palju maad. Heal lapsel palju nimesid. Noorpaarile sooviti palju õnne, päikest. Kui palju päid, nii palju arvamusi. Võta 200 g võid ja niisama palju suhkrut. Palju kisa, vähe villa. c. ‹adjektiivi v. adverbi komparatiiviga›. Palju ilusam, suurem, väiksem, soojem, külmem, tugevam, õrnem, kallim, odavam, vanem, noorem. Palju paremini, halvemini, kiiremini. Palju hiljem, varem, vähem, rohkem. d. ‹koos teise määra v. hulka väljendava adverbiga›. Väga, õige, lõpmata, hirmus, kole palju. Raha pole mul kuigi palju. Kulutan toidu peale liiga palju. Kas nii palju? Tohutult, pööraselt, ülearu palju. Aega pole enam teab kui palju. Nalja sai parasjagu palju. Nii palju kui süda soovib, kutsub. Poistega on tal juttu kui palju 'väga palju'. *Ja ta seadis nõnda, et oleks hästi palju ja sagedasti kirjalikke töid.. A. H. Tammsaare. || kõnek kui palju. Palju sa tahad, soovid? Palju see maksab? Palju kell võiks olla? Ei tea, palju talle anda. || kõnek nii palju kui. Tee, palju sa teed, rahul ikkagi ei olda. Proovis palju proovis, mootor käima ei läinud. Seda plekki välja ei saa, nühi palju tahes.
2. ‹rõhumäärsõnana› suurt, eriti. Tüli nende vahel ei lõppenud palju kunagi. Üksinda ei tohtinud ta palju kuhugi minna. Sealt pole palju keegi julgenud läbi minna. *Kahvlit polnud küll palju kellelgi – seda tarvitati harva. A. Hint.

palju ‹6› ‹pron›
(umbmäärane asesõna, viitab kellegi v. millegi suuremale hulgale). a. ‹substantiivselt›. Paljud arvavad nii. Paljud pettusid, loobusid. Paljudel jäi sõja lõpp nägemata. Paljudele see ei meeldinud. Sul võib paljuski õigus olla. Uues kodus tuli paljuga harjuda. Pidi paljust mõtlema, palju eest hoolitsema. Palju(gi) 'pole tähtis, olgu pealegi' mis keegi purjus peaga räägib, lubab! Aitäh, et ei pannud, pidanud, põlanud paljuks vanainimest vaatama tulla. Paljut veetakse hobusega. *..balsaparvele pole ükski ilm paljuks. Ü. Tuulik. b. ‹adjektiivselt›. Paljud inimesed, asutused, organisatsioonid. Sind ka näha üle palju aja! Paljusid asju oleks tarvis. Paljude templitega kiri. Paljudel juhtudel on sinul õigus olnud. Tööd jätkub siin paljudeks aastateks. Ta käed on paljust tööst vaevatud. *Mindud palju rahvaga järve kaldale. J. Vahtra. *Jutt nii paljust armastusest näis Emmile paljuks muutuvat, nagu oleks tal korraga midagi armastuse vastu. K. Ristikivi.