[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

paisuma37

1. (molekulide vahemaade suurenemise tõttu) mahult, ruumalalt suurenema; ka füüs. Kuumutamisel metallid paisuvad. Lubi paisub niiskusest. Aur, gaasid paisuvad. Kivimites tekivad erinevalt paisuvate mineraalosakeste vahele juuslõhed. Oad, herned paisuvad leotamisel, keetmisel. Kuumutamisel jämedaks paisunud sardellid. Hästi paisuv jahu.
2. aine lisandumise tõttu suurenema, laienema. a. (konkreetsete esemete kohta). Lapsed veeretavad järjest suuremaks paisuvat lumepalli. Pilv paisus silmanähtavalt. Heinu hanguti kogu aeg juurde ja kuhi muudkui paisus. Tuul puhub purjed paisuma. Kardin, seelik paisub tuules. Mõni õhupall paisub täispuhumisel väga suureks. Voolik paisus veest pungi. b. (taime v. selle osade kohta). Juba varakevadel hakkavad pungad paisuma. Kõrvitsad kompostihunnikul paisusid iga päevaga. *.. õunapabulad paisusid väga visalt suuremaks, olid kaua hapud.. O. Tooming. c. (keha v. kehaosa kohta:) jämenema, paksuks minema. Liigsöömisest priskeks, paksuks, laiusse paisunud proua. Vanemas eas paisus ta turjakaks. Raseduse tõttu paisuma hakkav keha, kõht, keskpaik. Käte lihased paisusid pingutusest. Kinnipigistatud veen paisus jämedaks vorbiks. Ta sooned meelekohtadel paisusid. Korgaskehade võime paisuda. Erutusest paisunud huuled, rinnad. Piimast paisunud udaraga lehmad. Mees muudkui paisub nagu hea isuga siga. *Ta pigistab hambad kokku, et põsemusklid paisuvad. M. Traat. || van sirguma, kasvama. *Ta oli kauniks noormeheks paisunud. A. Saal. d. (vee kohta). Suurveest, sadudest (suureks, laiaks) paisunud jõgi, järv. Üle kallaste paisunud vesi hakkas vähehaaval taganema. Rahulik ojake paisus mühisevaks jõeks. Torm tõuseb, lained paisuvad hiiglaslikeks veevallideks. e. (pisarate kohta). Lapsele paisusid pisarad silma. Silmanurgast paisus põsele pisar. Higipisarad otsaesisel paisusid. f. (tule, leekide kohta). Tuli kipub ülearu suureks paisuma. Küll püüti kustutada, aga leegid paisusid lõõmaks. g. (kirjatöö kohta). Artikkel paisus kümneleheküljeliseks. Uurimus paisus mahukaks monograafiaks. h. piltl laienema, kasvama. Rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks. Võlg, maksukoorem muudkui paisus. *Koonerdas ja kogus, nülgis naha kirbu koodi pealt ja arve pangas paisus. H. Sergo. i. (inimeste arvu poolest). Koor on paisunud sajaliikmeliseks. Ühing, selts paisus kiiresti. Armee paisus mitmekordseks.
3. intensiivsuselt kasvama, tugevnema. a. (mitmesuguste inimesega seotud nähtuste kohta). Väike lahkheli paisus suureks tüliks, vaidlus sõnalahinguks. Viha tõttu paisus ta jõud mitmekordseks. Põnevus, uudishimu üha paisus. Tuliseks paisunud hasart. b. (tuule kohta). Öösel hakkas tuul paisuma. Tuul paisub tugevamaks, valjemaks, tormiks, rajuks. c. (hääle kohta). Kõnekõmin, peokära (saalis) paisus. Kõneleja hääl paisus kohati pateetiliseks. Lennuki lähenedes mürin paisub (kõrvulukustavaks). Lõvi urin paisus möirgeks. Fortissimosse paisuv koorilaul, sümfoonia finaal. *.. kuulatades [haava] läikivate lehtede lakkamatut kahinat, mis tuuleiili tõustes valjuks plaginaks paisub. O. Tooming. d. (tunnete, tundeilmingute kohta). Seda kuuldes hakkas ta viha paisuma. Ema kallistas last paisuvas helluses. Süda paisub uhkusest, rõõmust, õnnest. Ta rinnas hakkas paisuma lootus. Hirm paisub üha suuremaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur