[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

paiku
‹postp› [gen]
1. (ligikaudu) teat. ajahetkel. Lõuna, keskhommiku, poole päeva, südaöö paiku hakkas sadama. Kella nelja, poole viie paiku pärast lõunat. Igal õhtul kella kümne paiku. Kella kuue-seitsme paiku peaksime pärale jõudma. Kell on ju alles kaheksa paiku. Jaanipäeva, jõulude paiku teeme pulmad. Valmis jõutakse 10. juuni paiku. Ta ärkas alles keskpäeva paiku. Võis lõuna paiku olla, kui torm vaibus. Laev lõpetavat laadimise ülehomse paiku. Juba poole talve paiku hakkasime kevadet ootama. *Kui juba maikuu paiku oleks, küll ta siis teaks, mis teha. Ta läheks jõe äärde.. O. Luts. || (ea kohta:) ümber. *.. viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg [= postide iga] peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
▷ Liitsõnad: keskpaiku.
2. murd ruumiliselt millegi lähedal(e), kohal(e). Rohe küla paiku teeb maantee käänu. Alles Paide paiku algas lumesadu. *Nõnda pooles unes jõudis Andres jälle Kase Kustase heinamaa paiku. L. Koidula.