[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 sobivat artiklit.

autodafee15› ‹s
aj inkvisitsioonikohtu otsuse pidulik kuulutamine ning selle otsuse täideviimine, eriti ketserite v. ketserlike raamatute avalik põletamine tuleriidal. Korraldati suur autodafee. Raamatud hävitati autodafeel.

eksekutsioon-i 21› ‹s
otsuse täideviimine, eriti kehalise karistuse andmine, piinamine v. hukkamine. Vilde on andnud drastilise pildi ülestõusule järgnenud verisest eksekutsioonist Mahtra mõisas. Eksekutsioonid fašistlikus koonduslaagris.

kaalu|keel

1. hrv kaalu seisu märkiv osuti
2. piltl see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms. ühes v. teises suunas. Finaali pääsemisel oli kaalukeeleks eilne päev. Koosolekul sai kaalukeeleks juhataja hääl.

edasi kaebama
madalama instantsi otsuse peale kõrgemale instantsile kaebama (2. täh.) Kohtuotsuse peale on õigus kassatsiooni korras edasi kaevata. *Kõik asjad talupoegade vahel .. algasid vallakohtust, kihelkonnakohtusse edasi kaevata võis, kui asi üle viie rubla väärt oli. A. Kitzberg.

kassatsioon-i 21› ‹s
jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

kassatsioon|kaebus
jur protsessiosaliste edasikaebamine esimese astme kohtu otsuse peale. Kassatsioonkaebuse esitamine, läbivaatamine.

kassatsioon|protest
jur prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale

konfirmatsioon-i 21› ‹s

1. kirikl (protestantlikus kirikus:) leer
2. van jur otsuse kinnitus

kõikumakõigun 42

1. edasi-tagasi v. üles-alla liikuma; õõtsuma. Paat, parv kõigub lainetel. Lainetus pani laeva kõikuma. Puu kõikus ja langes maha. Tänavalatern kõikus tuule käes. Maa otsekui kõigub jalge all. Pilliroog kõigub tuules. Joobnu kõikus käies, tuli kõikudes lähemale. Hoop võttis mehe jalgadel kõikuma. Sammujate õlad kõikusid astumise rütmis. Kaalukausid kõikusid veidi, enne kui jäid tasakaalu. *Rattad kiunusid ja kääksusid, koormad kõikusid. K. A. Hindrey. || vaarudes, tuikudes liikuma. *Just nagu ummiklaines laev kõikus ta köögi ja sahvri vahet.. H. Sergo.
2. piltl (vastupidavuselt, püsivuselt) ebakindel olema. Rahakurss on hakanud kõikuma. Kuningas püüdis oma kõikuma löönud võimu kindlustada. Minu usk, tasakaal, enesekindlus lööb kõikuma. Ta lõi oma usus, veendumustes kõikuma. Mehe meelekindlus, rahu lõi hetkeks kõikuma. Kõikuvad seisukohad. || kahevahel olema, otsuse langetamisel kõhklema. Ta ei kõikunud otsustamisel, valiku tegemisel kunagi. *Ning kogu päev kõigub noormees arguse ja uudishimu vahel – kas minna või mitte? O. Luts.
3. mitte ühesugune olema, (teatud piirides) vahelduma. Klassi õpilaste arv kõikus 30 – 40 vahel. Palk kõikus mõnekümne krooni piires. Aastane sademete hulk kõigub 600 mm ümber. Merevee värvus kõigub rohelisest koobaltsiniseni. Temperatuur kõigub 0° ümber. Järve veetase on kõikuv. Turuhinnad kõiguvad nõudmisest ja pakkumisest olenevalt. Sõna välde võib tegelikus keeletarvituses kõikuda. *Ta meeleolud kõikusid siis tihti ühest äärmusest teise. E. Rannet.

liiskliisu 21› ‹s
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

loos-i 21› ‹s
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet vrd liisk Katsealused jaotati rühmadesse loosiga. Kõik soovijad võtavad, tõmbavad loosi. Kas tõmbasid täis või tühja loosi? Võitsin loosiga auto, 100 krooni. Võistlejate, esinejate järjekorra määrab, otsustab loos. *.. eksam on hirmutav asi, loos, õnnemäng. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: stardi|loos, võidu|loos, õnneloos.

oleks-i 2› ‹s
(kasut. seoses kahetsusega, tagantjärele tarkusega vale otsuse v. tegevuse puhul). Mis see oleks enam aitab. Oleks on paha poiss. Oleks ja peaks on vennad.

otsustamatus-e 5 või -e 4› ‹s
otsustusvõime puudumine; otsuse mittetegemine. Oma otsustamatuses ei suutnud ta midagi ette võtta.

põlgamapõlata 48

1. kellessegi v. millessegi üleolevalt ja halvustavalt suhtuma, kedagi alaväärseks pidama v. mitte sallima. Laiskvorsti põlgasid kõik. Sa oled mulle vastik, ma põlgan sind! Ma põlgasin iseennast selle alatu mõtte pärast. Nad elasid koos üksteist vihates ja põlates. Põlgan teda hingepõhjast, hingepõhjani, kogu südamest. Suuga kiidab, aga südames põlgab. Ta põlgab igasugust keskpärasust. Põlgan silmakirjatsemist kogu hingest. Vaene ja kõikide poolt, kõikidest põlatud mees. Põlatud reetur, amet. Põlgav pilk, muie, suhtumine. || (eitava otsuse v. hinnanguga seoses). Kodused tööd põlatakse tihti teisejärguliseks. Õpetajate seminari haridust põlati aegunuks. Selleks tööks põlati tüdrukut liiga nooreks. Mees vaevalt üle viiekümne, aga juba põlatakse vanaks! Ostjad põlgasid hinda kalliks. Seesugust nokitsemist põlatakse väheks.
2.hrl. eitusegamidagi vastumeelseks pidama ja seda vältida püüdma v. sellest ära ütlema. Ta ei põlga ühtegi tööd ega raskust. Selles võitluses ei põlata mingeid vahendeid. Kui sa väikest jalavaeva ei põlga, võiksid ära käia ka järve ääres. Endel ei põlga ka vanemate inimeste seltsi. Ta on naistekütt, kes ei põlga ära ka abielunaisi. Piletite saamiseks ei põlata järjekorras seista. Kes siis ilusat teenistust põlgab! Ära põlga hüva nõu, väikest kingitust! Sellist jooki, maiust ei saa ära põlata. Haug ei põlga söödana ühtki endast väiksemat kala. *Laudadest saaks aidale uue põranda, ka mõni palk poleks põlata. H. Sergo. || kedagi hülgama v. ära tõukama. Põlatud pruut, peigmees. Neiu põlgas kõik kosilased ära. *Pole see Jaak sul maast võtta! Põlgasid mu ennist – ole nüüd rahul! H. Raudsepp.

rist|tee

1. koht, kus teed ristuvad (v. hargnevad), teerist, ristmik. Jõudsime ristteele: paremale jäi maantee, vasakule külavahetee. Ristteelt hargnes maantee kolmes suunas. Auto läheneb ristteele. Ristteele väljasõidu eesõigus. Rändajad seisatavad ristteel. Eri suunas liikuvate jõudude kokkupuutekohana on risttee juba igivanadest aegadest tähtsamaid nõidumispaiku. *Veski seisab kõrgete kallaste vahel kolme risttee harul.. J. Mändmets. | piltl. Maja asus lagedal väljal, tuulte ristteel.
2. piltl mingi tähtsa valiku v. otsuse tegemise hetk, pöördemoment, teelahe. Noor riik seisis ajaloo ristteel. *Kõige juhuslikum juhus võib meie selge elu segi paisata, viia meid ristteele, kus me kõhkleme ja ei tunne ennast ära. L. Hainsalu.

super|arbiter
lõpliku otsuse tegija vahekohtus, kui kohtunike arvamused erinevad

ära valima
valima, välja valima (ära rõhutab tegevuse, otsuse lõplikkust). Koosolekul räägiti küll esitatud kandidaadi vastu, kuid lõpuks valiti ta ikkagi direktoriks ära. Äravalitud rahvas (hrl. piiblis juutide kohta). *Üks [valitsejatest Liivimaal] jääb võitjaks. Ühe on Issand ära valinud. J. Kross.

vankumavangun 42

1. kõikuma (1. täh.), tuikuma; õõtsuma. Mändide ladvad vanguvad tuules. Maavärin pani majad vankuma. Maa vangub jalge all. Sild vankus ja õõtsus jõe kohal. Vankuv trepp. Joobnu vankus jalgadel. Vangub väsimusest. Mees hakkas tugevast hoobist vankuma, kuid jäi püsti. Vangub ja vajub põlvili. Raske koti tassimine võttis vankuma. Ajas end vankudes toolilt üles. Katsub käia, aga jalad vanguvad. Pea vankus löökide all siia ja sinna. Läheb vankuval sammul. Tuigub, astub vankuvatel jalgadel. Pardid liiguvad vankudes. | piltl. Lõi raske murekoorma all vankuma. Vankus elu ja surma piiril. || kõikudes, ebakindlalt liikuma. Viimase jõuga vanguti edasi. Haige vangub tuppa, voodisse. Vanake vangub kepi najal sööma. Vankus teistest toetatuna kraaviperveni.
2. piltl (vastupidavuselt, püsimiselt) ebakindel olema, kõikuma (2. täh.) Vaim, meelekindlus, usk kipub vankuma. Kuningavõim lõi vankuma. Rahakurss vankus ja hakkas siis vajuma. Vankuv režiim, kõlblus. Vankuvad teadmised. || kahevahel olema, otsuse langetamisel kõhklema. Tüdruk on juba tükimat aega kahe peigmehekandidaadi vahet vankunud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur